Kreeka võlausaldajad tegid viimase pakkumise

Kreeka valitsusega võlgade osalist mahakandmist arutavad laenuandjad panid lauale oma viimase pakkumise, jättes nüüd Euroopa Liidu ja IMFi otsustada, kas see pakkumine vastu võtta, ütles erasektori laenuandjaid esindav Charles Dallara.

Rahvusvahelise Finantsinstituudi IIF direktor Dallara loodab, et IMF ja EL nõustuvad nende tingimustega, et vältida Kreeka pankrotti. Millised need tingimused on, Dallara ei täpsustanud, vahendas agentuur Bloomberg. Nii on täna, mil Brüsselis algab eurogrupi rahandusministrite kohtumine, kõneluste tulemus veel lahtine.

„Ajaloolise vabatahtliku kokkuleppe elemendid on paigas,“ ütles Dallara. „Nüüd sõltub kõik Euroopa avaliku sektori ja muidugi IMFi reaktsioonist sellele ettepanekule.“

Läinud aasta oktoobris nõustusid Euroopa valitsusjuhid ja Kreeka erasektori laenuandjad Kreeka võlgade osalise n.ö vabatahtliku mahakandmisega, et kergendada Kreeka võlakoormat 200 miljardi euro võrra. Eesmärk on kärpida võlakoormus tasemele, kus riik suudaks seda teenindada – 120%-le SKPst.

Kokkulepe võlausaldajatega on eeltingimus Kreeka uuele abipaketile, mille mahuks on hinnatud 130 mld eurot. Raha on Kreekal vaja kiiresti, sest juba märtsis tuleb lunastada 14,5 miljardi väärtuses võlakirju.

Osapooled on lähenemas kokkuleppele, kus Kreeka praegused võlakirjad vahetatakse uute pikaajalise tähtajaga kupongivõlakirjade vastu, mille intressimäär on 4-4,5% vahel, ütles agentuurile Bloomberg üks kõnelustest informeeritud isik. Ajaleht New York Times kirjutas eile, et IMF ja Saksamaa nõuavad madalamat intressimäära, 3% ringis.

„Me oleme teelahkmel,“ ütles Dallara. „Kas valida vabatahtlik restruktureerimine. Alternatiiv on minna pankroti teed.“

Eraldi küsimus on see, kui paljud laenuandjad on nõus sellise kokkuleppega liituma. Kreekale oleks vajalik, et kõik kreeditorid seda teeksid.