Horvaatia hääletab ELiga liitumist

Kõhklejaid on omajagu – keda pelutab euroala võlakriis, keda hirm suveräänsuse vähenemise ees. Arvamusküsitluste järgi toetas Euroopa Liiduga liitumist 53% vastanuist, vahendas agentuur Bloomberg.

„Referendumi positiivne tulemus parandaks pea kõiki Horvaatia väljavaateid. "Ei" referendumil oleks aga suure võimaluse tagasilükkamine kogu riigi ja majanduse jaoks,“ ütles Maailmapanga Zagrebi kontori vanemökonomist Sanja Madzarevic-Sujster. „See seaks kohe ohtu riigi krediidireitingu ning omaks ulatuslikku mõju rahandusele, arengule ja investeeringute väljavaadetele.“

Samas tähendaks ELi liikmelisus Horvaatia jaoks regionaal- ja infrastruktuuri toetuste näol sadu miljoneid eurosid. Mitmed suurfirmad nagu Saksa Siemens, Deutsche Telekom ja Rootsi Ericsson kavandavad Balkanil laienemist.

„Inimesed on vihased korruptsiooni pärast ega usalda poliitilist eliiti,“ kommenteeris politoloog Damir Grubisa. „Samuti on neid, kes kardavad ilma jääda riigi poolt heldelt jagatavatest toetustest, või kes on lihtsalt hirmul uuenduste ees.“

2011. a kaks aastat väldanud majanduslangusest välja pääsenud Horvaatia majandus riskib keskpanga hinnangul tänavu uue langusega, kuna nõudlus Horvaatia ekspordi järele väheneb ja ka turism mõõnab.

Detsembri algul toimunud valimistel sai võimule uus valitsus, mis lubab kärpida eelarvedefitsiiti, mis on praegu ca 7% tasemel SKPst, ning tagasi tõmmata nii heldet sotsiaalkindlustussüsteemi kui suureks paisunud avalikku sektorit.

Aasta tagasi kärpis agentuur S&P Horvaatia reitingu tasemele BBB-, mis on ühe pügala kaugusel spekulatiivsest reitingust. Üheks põhjuseks oli suur eelarvedefitsiit. Fitch plaanib Horvaatia reitingu üle vaadata selle aasta esimeses kvartalis, kui uue valitsuse plaanide kohta on rohkem selgust.

Ida-Euroopa riikidest on kindlustamine võimaliku maksejõuetuse vastu (CDS lepingud) Horvaatia puhul Ungari ja Ukraina järel kõige kallim.

Krediidireitingule mõjuks Euroopa Liiduga liitumine positiivselt, ütles S&P analüütik Marko Mrsnik. „Liitumise tagasi lükkamine aeglustaks investeeringuid. Infrastruktuuri jaoks mõeldud ELI abirahade ärajäämine pidurdaks investeeringuid ja majanduskasvu veelgi.“

Teine endine Jugoslaavia riik Montenegro alustab ELi liitumiskõnelusi juunis. Serbia saab aga märtsis teada, kas EL on valmis riiki kandidaatriikide hulka arvama.