• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 10.02.12, 12:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Annika Paabut: kasvu aeglustumist oli oodata

Majanduskasvu aeglustumist eelmise aasta viimases kvartalis oli oodata, kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.
Tööstustoodangu lisandväärtuse kasv  aeglustus peamiselt välisnõudluse kahanemise tõttu, märkis ta. "Kui 2010. aasta teises pooles ja 2011. aasta esimesel poolel kasvas elektroonikasektori ekspordimüük kiiresti, siis nüüdseks on saavutatud ajalooliselt kõrgeimad ekspordimahud, mistõttu oli oodata tööstussektori lisandväärtuse kasvu aeglustumist," sõnas Paabut.
"Lisaks mõjutasid elektroonikasektorit ilmselt ka tõrked tarneahelates, mis omakorda olid tingitud ilmastikunähtustest (nt Jaapani katastroof, Tai üleujutused)," sõnas ta.
Lisandväärtuse kasvu mõjutasid omalt poolt ka kaubandus ja info ja side ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse tugevad kasvud, ehkki viimaste osa kogutoodangus on üpris tagasihoidlik, rääkis Swedbanki makroanalüütik. Lisandväärtuse kasvu panustas esialgsetel andmetel tema kinnitusel peamiselt ehitussektor.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaubanduse ja ehitussektori lisandväärtuste kasv viitab Swedbanki analüütikute kinnitusel tugevnevale sisemajandusele – majanduskasv tugineb ootuspäraselt üha enam sisemajanduse arengutele. "Ootustest kehvem tulemus on ilmselt tingitud kehvemast tööstustoodangu lisandväärtuse kasvu kahanemisest ning kahanenud energianõudlusest. Energianõudlust mõjutas eelmise aasta viimases kvartalis aga ilm – tavapärasest oluliselt soojemad ilmad aasta viimastel kuudel kahandasid nõudlust energia järele," selgitas ta.
Statistikaameti täna avaldatud andmetel kahanes Eesti majandus eelmise aasta viimasel kvartalil III kvartaliga võrreldes 0,8% (aastakasv IV kvartalis 4%). 2011. aasta keskmine majanduskasv on seega 7,5%.
Tegemist on esialgsete numbritega, mistõttu lõplikke järeldusi nende põhjal veel teha ei tasu, märkis Paabut. Täpsustatud andmed avaldatakse 9. märtsil.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele