Eestis on kinnistusregistrisse kantud ligi 2000 üüri- ja rendilepingu märget, mis annavad üürnikele ning rentnikele turvatunde, kui peaks vahetuma või pankrotti minema rendileandja.
Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt tagab kinnistusraamatusse kantud üürimise märge, et kinnisasja igakordne omanik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS §323 sätestatule üles öelda.
Üüri- ja rendilepinguid on mõistlik kinnistusregistrisse kanda näiteks siis, kui üürnik või rentnik teeb hoone või maaga seotud ulatuslikke investeeringuid ning pikaajalisi plaane.
Samas on omaniku jaoks see märge pigem lisakohustus, mis võib teatud juhul osutuda hiljem isegi probleemseks ja kulukaks.
Vahel võib see märge alandada oluliselt kinnisvara väärtust ning pikendada vara müüki. Väärtus langeb siis, kui kinnisvara on koormatud turu tasemest kehvemate lepingutega ning annaks uuele omanikule teiste samalaadsete varadega võrreldes tunduvalt väiksemat omanikutulu.
Lähemalt kinnistusraamatusse kantud lepingute mõjust ja firmade kogemustest sellega loe 13. veebruari Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Sageli ei mõelda üürilepingut sõlmides oma õiguste ja kohustuste selgele sõnastamisele ning sellest tulenevatele riskidele. Probleemiks saab see siis, kui tekib vaidlus.
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.
Enimloetud
3
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Hetkel kuum
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Tagasi Äripäeva esilehele