- OMX Baltic0,08%300,24
- OMX Riga−0,23%890,95
- OMX Tallinn−0,33%2 061,8
- OMX Vilnius0,27%1 205,66
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,12%8 812,15
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,33
- OMX Baltic0,08%300,24
- OMX Riga−0,23%890,95
- OMX Tallinn−0,33%2 061,8
- OMX Vilnius0,27%1 205,66
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,12%8 812,15
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Investeeri huupi ja kasvata rikkust
Kolm aastat tagasi tutvustas Äripäeva börsitoimetaja Tarvo Vaarmets nn Tallinna börsi rahakühveldusindeksit, mille eesmärk oli näidata, et õige ajastuse korral võivad otse aktsiaturule huupi investeerida ka inimesed, kes on finantsteadmistes täielikud võhikud.
Toona põhjustas see foorumiruumis parajat poleemikat. Nüüd, kui aega on üksjagu merre voolanud, oleks paslik teha väike tagasipõige ja vaadata, kas see strateegia oleks end ka ära tasunud.
Rahakühveldamise indeksi või aktsiaportfelli koostamise idee oli väga lihtne. Ajal, mil Eesti majanduslangust arvestati kahekohaliste numbritega, töötute armee suurenes iga päevaga ning riigi eelarve päästmise huvides loobuti sissemaksetest teise pensionisambasse, käis Äripäev välja mõtte, et võiks investeerida võrdses koguses raha kõige enam peksa saanud ning pealtnäha kõige riskantsematesse aktsiatesse.
Vaarmets meenutab, et aluseks sai toona võetud kõige madalama P/B (turuhinna/raamatupidamisliku) suhtarvuga börsifirmad ning lisaks veel vaadatud, millised väärtpaberid on kõrgtasemelt kõige enam alla tulnud. “Tegemist oli väga subjektiivse ja lihtsa valikuga, et näidata kõigile, et ka inimesed tänavalt, kellel pole finantsalaseid teadmisi, suudavad edukalt börsil raha teenida,” märgib endine Äripäeva börsianalüütik.
Kogu raha ühele kaardile ei pandud. Näitlik aktsiaportfell sai koostatud neljast aktsiast, et üks või kaks pankrotti tervet aktsiaportfelli nulli ei viiks. Valituks osutusid Baltika, Arco Vara, Tallink Grupp ja Olympic EG.
Tugevad hoiavad portfelli heas plussis. Teoreetiliselt sai 16. aprillil 2009 investeeritud kõigisse neisse väärtpaberitesse 10 000 krooni (639,1 eurot) ehk kokku 40 000 krooni (2556,5 eurot). Tegemist oli enam-vähem minimaalse summaga, mis väikese aktsiaportfelli koostamiseks Tallinna börsil vaja läheks.
Nüüd võib takkajärgi öelda, riski võtmine oli õigustatud. Ja samapalju on õigustatud portfelli väike hajutamine. Kui börsibuumi kõrgharjani (eelmise aasta veebruarini) tõusid võimsalt kõik portfelli valitud aktsiad, siis viimase aasta korrektsioon on mõjunud rõhuvalt Arco Vara ja Baltika aktsiale, mida võib praegu pidada Tallinna börsi kõige riskantsemateks väärtpaberiteks.
Kui kinnisvaraarendaja aktsia on pärast indeksi loomist praktiliselt 2009. aasta kevade tasemel (+5%), siis viimaste aastate jooksul mitu korda investoritelt raha palunud Baltika aktsia oleks portfellile toonud 29% kahjumi.
Seevastu on aga kaks teist aktsiavalikut ja riski võtmist end end igati ära tasunud. Kolm aastat tagasi veel suhteliselt riskantse investeeringuna paistnud Tallink Grupp on nüüdseks saavutanud korraliku kasumlikkuse ning suutnud jõudsalt võlgu tagasi maksta. Enamik analüütikuid usub, et juba järgmisel kevadel teeb laevanduskontsern oma esimese dividendimakse. Aktsia on rahakühveldamise indeksisse andnud oma 113% tõusuga märkimisväärse panuse.
Veelgi parem on aga lugu Olympic EGga. praegu võib tunda uskumatu, et vaid kolm aastat tagasi võis kasiinofirma väärtpaberit pidada üheks börsi riskantseimaks. Kui kiire majandustõusuga tehtud laienemisstrateegia hakkas masu ajal kiirelt Olympicust raha välja viima, siis pärast firma restruktureerimist ja majanduskasvu taastumist on kõik kenasti taastunud. Nüüd ajab teadupoolest firmal raha üle ääre ning investoreid ootab sel suvel juba teist aastat järjest korralik dividendisadu. Väärtpaber on pakkunud riskialtile investorile kolme aasta teenistuseks 182%.
Kokku on rahakühvelduse alginvesteering kasvanud seega kolme aastaga 40 000 kroonilt 67 123 kroonini (4290 euroni) ehk 68%. Ning isegi riskistsenaariumi korral (hinnates portfellis Arco ja Baltika investeeringu nulli) oleks portfell tootnud 23,8%.
On seda nüüd palju või vähe? Tallinna börsi indeksi OMXT kolme viimase aasta tõusule (123%) jääb rahakühveldamise indeks alla. Kui vaadata kõrvalolevat graafikut, siis indeksid tõusid käsikäes kuni möödunud aasta veebruarini ehk viimase börsibuumi tippajani. See tõestab jälle fakti, et huupi valitud aktsiainvesteeringud töötavad tõusuturul väga hästi. Samas on väga positiivne, et investeerivaks turuks sai valitud koduturg, sest globaalsed aktsiaturud (MSCI maailma aktsiaindeksi alusel) on sama ajavahemiku jooksul jäänud rahakühveldamise indeksile kõvasti alla. Üks on aga kindel: õige ajastuse korral võib ka huupi investeerides väga hästi teenida.
Hetkel kuum
Mis on mis
Rahakühvelduse indeks
Tallinna börsi neli aktsiat (Baltika, Arco Vara, Olympic EG ja Tallink Grupp) moodustavad rahakühvelduse indeksi, mida Äripäev tutvustas 16. aprillil 2009. Praeguseks oleks indeks tõusnud 68%.
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele