Raivo Hein: riik võiks käituda nii, et ta dividende ei võtaks

„Puht majanduslikust seisukohast oleks kõige õigem samm panna suuremad firmad nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam või Estonian Air börsile, võtta sealt lisaraha juurde ning arendada neid selle kaudu, et oleks avaliku huvi all,” märkis Hein. „See peab olema väga targalt tehtud, et keegi ei annaks ära strateegilist osalust välismaale.”

Hein tõi näiteks Tallinna Vee, mis on välismaalaste kontrolli all. „Samas, olles ise Tallinna Vee aktsionär, naudin dividende, mis sealt makstakse. Strateegilised kaubad peaksid lõpuni enamusosaluse kaudu riigi kontrolli alla jääma, aga ülejäänud peaks kindlasti börsile minema,” arvas ta.

Küsimus riigifirmadel dividendide mittemaksmise kohta on ajendatud meie eilsest juhtkirjast, kus Äripäev ütles, et riigifirmadele tuleks keelata dividendide maksta seni, kuni nad lähevad börsile. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole ettevõtete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka nende äriplaanides kaasa rääkida.

19. aprillil valitsusele esitatava eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi äriühingute dividendisummaks 127,65 miljonit eurot. 2012. aasta riigieelarves on dividenditulu kavandatud summas 128,43 miljonit eurot, sellest riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt 128,01 miljonit eurot.

Dividendiettepanekute koostamisel on rahandusministeeriumi teatel hinnatud äriühingute dividendide maksmise võimekust, arvestades nende järgnevate perioodide prognoositavat rahavoogu ja investeerimisvajadust ning praegust kapitalistruktuuri ja likviidsete vahendite mahtu.

Lisaks on lähtutud statistikaameti rakendatavast nn superdividendi testi metoodikast, mille kohaselt kajastuvad riigieelarve tuluna dividendid, mis ei ületa varade võõrandamisest tekkinud kasumiga korrigeeritud eelmise majandusaasta ärikasumit.