26. aprill 2012 kell 21:00

Alber: käib IPO prospektide koostamine

Kuigi IPO-huvilisi ja prospektide koostajaid on, ei oska Tallinna börsi juht Andrus Alber praegu veel öelda, millal Eestis uus avalik aktsiapakkumine tuleb.

“Meie juures on käinud emissioonihuviga või oleme ise sel teemal endale külla kutsunud mitmekümne meie arust börsikõlbliku ettevõtte juhid või omanikud,” ütles Alber eilsel Swedbanki privaatpanganduse investeerimisseminaril. “Kui OMXi Põhjamade börsi leheküljel on kalender ettevõtete nimekirjadega, mis kvartali-paari pärast börsile tulevad, siis meil valitseb suur konservatiivsus. Börsile tulekust räägivad ettevõtted päev-kaks enne pakkumise algust. Ma ei tea, millal tuleb järgmine emissioon. Ütleme, et käib prospektide koostamine.”

Raha magab. Ka käsitles Alber ettekandes seda, kuidas kohalikku turgu elavdada. Eesti investoritel on üsna palju raha, mida ettevõtetesse paigutada. “Arvelduskontodel teenib raha 0,2 või 0,3 protsenti aastas,” ütles Alber.

Vaid kolmandiku eraisikute hoiustega saaks kaetud kõigi Eesti firmade aastase investeerimisvajaduse. Eesti residendid ilma pankadeta on investeerinud teiste riikide aktsiatesse vähemusosalustena 1,5 miljardit eurot. II pensionisamba fondides olevast 1,1 miljardist eurost on Eesti ettevõtetes vaid paar protsenti.

Alberi sõnul Eesti kapitaliturud ei toimi, kuna riigi panus kapitalituru arendamisse on olnud minimaalne. Eestis puudub riiklik võlakirjaturg. Riigifirmade aktsiad ei ole börsil noteeritud. Samuti puudub pikaajaline kohalik institutsionaalne kapital.

Eesti rahapoliitika toidab umbusku. Arenenud riikides osaleb pikaajaline säästukapital, näiteks pensioniraha, aktiivselt kohalikel kapitaliturgudel, Eestis aga mitte. Kuna siin on pensioniraha riigist välja suunatud, on ka muude kohalike institutsionaalsete investorite vahendid koduturul osalemiseks limiteeritud.

“Sageli kohtun välismaiste institutsionaalsete investoritega, kes uurivad kohaliku turgu,” ütles Alber. “Kui nad küsivad, kui suur on kohalike pensionifondide panus kohalikul turul ja kuulevad vastust, leiavad nad, et kui kohalikel fondidel ei ole usku, siis miks peaks olema neil.”

Minimaalne kohalike institutsioonide osalemine pärsib ka jaeinvestori huvi turu vastu. Börsil on valdavalt väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. “Riik saab ja peab kaasa aitama kapitaliturgude taaskäivitamisele Eestis ning seeläbi järjepideva kapitali pakkumise tagamisele kohalikele ettevõtjatele,” ütles Alber.

Riigivõlakirjade turg vajab samuti riigi teadlikku tegevust.

Eesti riigivõlg on ELi madalaim, samas näeb eelarvestrateegia ette võla mõõdukat suurenemist lähiaastail. “Eesti on ainus eurosüsteemi riik, kus pole ühtegi keskpanga rahaoperatsioonideks tagatiskõlbulikku väärtpaberit,” ütles ta.

Riik võiks kaaluda kas või ajutist valitsusvõlakirjade turu tekitamist, et anda võimalust investeerida nii pensionifondidel kui ka väikse nominaali korral kohalikel jaeinvestoritel. Madala nominaaliga riikliku olemusega Hüvitusfondi võlakirjad olid omal ajal väga populaarsed.

Rusikareegel viitab, et riikides, kus pole toimivat valitsusvõlakirjade turgu, ei arene ka ettevõtete võlakirjade turg, selgitas Alber.

Hetkel kuum