Toidueksport toidab tublisti Eestit

Eesti saab toiduainete ekspordist mullusega võrreldes 10% kõrgemat hinda, ehkki viimasel kuul on tunda väikest tagasilangust, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium täna avaldatud statistikat.

Järgneb ministeeriumi kommentaar.

Nii töötlevas tööstuses, ekspordis kui ka impordis on hinnatõus pidurdunud. Statistikaameti andmetel tõusid aprillis töötlevas tööstuses tootjahinnad kuuga 0,3%, aastane hinnatõus küündis 2,1%ni.

Püsivalt on hinnatõus keskmisest kiirem keemiatööstuses, kus aastaga kasvasid hinnad 9% võrra. Suurematest sektoritest oli keskmisest kiirem hinnatõus ka toiduainete tootmises, kus veavad hindu üles kalatööstus ja lihatööstus. Mööblitööstuses suurenesid hinnad aastaga 4%, mis oli viimaste kuude keskmisega võrreldes mõnevõrra kiirem tõus. Ülejäänud sektorites jäi aastane hinnakasv 2% juurde või sellest allapoole. Eelmise aasta aprilliga võrreldes langesid hinnad paberitööstuses, metalltoodete tootmises ning elektriseadmete tootmises.

Aprillis aeglustus nii ekspordi- kui ka impordihindade aastane kasvutempo vastavalt 2,2% ja 5,5%-ni. Samal ajal langesid eelmise kuuga võrreldes ekspordihinnad keskmiselt 0,6%, impordihinnad aga tõusid samas suurusjärgus. Ekspordihinnad kahanesid märtsiga võrreldes enam metallitööstuses ja metsamajanduses, tingituna nõudluse vähenemisest välisturgudel. Impordihindu mõjutas endiselt enim nafta maailmaturuhinna tõus ja sellest tulenevalt ka keemiatööstuse toorme hinnakasv.

Aprillis tõusid aastases võrdluses enim toiduainete ekspordihinnad (10%), kuid kuuga on toimunud väikene hinnalangus. Ligi kümnendiku on aastaga tõusnud ka mujal liigitamata masinate ja seadmete väljaveohinnad, mille taga on mõningate seadmete kuine kiire hinnatõus. Aprillis jätkus ekspordihindade kahanemine metallitööstuses, mis aastases võrdluses ulatus juba viiendikuni. Palgi väljaveohinnad olid 12% madalamad kui aasta tagasi.

Naftasaaduste impordihindade aastane hinnakasv on kuust kuusse küll aeglustunud (aprillis 23%), tulenevalt aastataguse võrdlusbaasi tõusust, kuid eelmisest kuust olid nende sisseveohinnad jätkuvalt kõrgemad (2,4%). Samas suurusjärgus kasvasid kuises võrdluses ka keemiatoodete impordihinnad ja aastane hinnatõus ulatus nende osas 7%-ni.

Enamus ettevõtetest prognoosib lähikuudeks hindade püsimist muutumatuna – nii arvas aprillis 80% Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtetest. Hinnatõusu ootused on kõrgemad jätkuvalt toiduainetööstuses, kummi- ja plastitööstuses ning keemiatööstuses ehk samades harudes, kus tänaseks on hinnad rohkem kerkinud.