• OMX Baltic−0,32%300,33
  • OMX Riga−0,22%891,6
  • OMX Tallinn−0,34%2 074,1
  • OMX Vilnius0,39%1 204,28
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 808,24
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,32%300,33
  • OMX Riga−0,22%891,6
  • OMX Tallinn−0,34%2 074,1
  • OMX Vilnius0,39%1 204,28
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 808,24
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 22.05.12, 13:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riho Unt: kreeklastel puudub võrdlusmoment raske ajaga

Kreeka on nii harjunud elama Lääne elatustasemel, et neil on raske viia ellu vajaliku kasinust, et saavutada Balti riikide kombel edu.
„Nad on elanud Kreekas vähemalt kaks põlvkonda üle võimete, et säilitada heaoluühiskonda," ütles Unt. „Neil ei ole enam võrdlusmomenti ja sellisel puhul on ju raskem oma käitumist muuta.“
Eesti, Leedu ja Läti majandus kukkusid 2008-2009 aastal rohkem kui muu maailm. 2009. aastal kukkus Läti majandus 18 protsenti ning vajati IMFi abi. Kuid rahvas võttis omaks laenuga tulnud kasinusmeetmed, olles enne Nõukogude Liidu hävinemist 1991. aastal näinud toidu ja tarbekaupade puudust koos hüperinflatsiooniga ning seejärel rasket pöördumist kapitalismile.
Rootsi SEB ja Swedbanki otsus jääda kriisi ajal Balti riikidesse tasus end ära, kuna riikide majandus taastus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Eestis said isegi kõige hullemal kriisiajal võrrelda olukorda iseseisvuseelse ajaga ning taipasid, et elu on paranenud,“ ütles ta.  
Eesti võttis 2011. aastal kasutusele euro, sest oli võitnud Euroopa Liidu usalduse võimeka riigina, kes suudab täita oma eelarveeesmärke.
„Kui te teenite ära usalduse, siis on lihtne leppida uute tingimustega,“ ütles Unt Kreeka kohta. „Võite jõuda olukorda, kus saab hea suhtumisega võtta maha võimenduse ning kõik on valmis rohkem järele anda, kuid seda ei saa ette, kuna puudub usaldus.“
Kreeka väljakukkumine euroalast kujutab pangajuhi sõnul suurimat ohtu Eesti majandusele, kuna see võib viia krediidi kokkukuivamisele, mis ajaks laenu saamise kulud üles kuni Rootsini välja.
„Neil päevil ehitab SEB endale puhvreid, et saada hakkama mis tahes olukorras,“ ütles ta. „Seetõttu on meie klientidel suhteliselt turvaline. Kuid kunagi ei tea, kui kaugele võivad asjad minna.“
Euroga liitumine viis pankade laenuraha hankimise kulud alla ühe protsendipunkti võrra, madalamaks, kui Lätis või Leedus. Ettevõtete laenumarginaalid on samuti tänu pankadevahelisele konkurentsile Rootsist ja Soomest madalamad, olles 150 baaspunkti üle Euribori.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele