Riho Unt: kreeklastel puudub võrdlusmoment raske ajaga

Kreeka on nii harjunud elama Lääne elatustasemel, et neil on raske viia ellu vajaliku kasinust, et saavutada Balti riikide kombel edu.

„Nad on elanud Kreekas vähemalt kaks põlvkonda üle võimete, et säilitada heaoluühiskonda," ütles Unt. „Neil ei ole enam võrdlusmomenti ja sellisel puhul on ju raskem oma käitumist muuta.“

Eesti, Leedu ja Läti majandus kukkusid 2008-2009 aastal rohkem kui muu maailm. 2009. aastal kukkus Läti majandus 18 protsenti ning vajati IMFi abi. Kuid rahvas võttis omaks laenuga tulnud kasinusmeetmed, olles enne Nõukogude Liidu hävinemist 1991. aastal näinud toidu ja tarbekaupade puudust koos hüperinflatsiooniga ning seejärel rasket pöördumist kapitalismile.

Rootsi SEB ja Swedbanki otsus jääda kriisi ajal Balti riikidesse tasus end ära, kuna riikide majandus taastus.

„Eestis said isegi kõige hullemal kriisiajal võrrelda olukorda iseseisvuseelse ajaga ning taipasid, et elu on paranenud,“ ütles ta.  

Eesti võttis 2011. aastal kasutusele euro, sest oli võitnud Euroopa Liidu usalduse võimeka riigina, kes suudab täita oma eelarveeesmärke.

„Kui te teenite ära usalduse, siis on lihtne leppida uute tingimustega,“ ütles Unt Kreeka kohta. „Võite jõuda olukorda, kus saab hea suhtumisega võtta maha võimenduse ning kõik on valmis rohkem järele anda, kuid seda ei saa ette, kuna puudub usaldus.“

Kreeka väljakukkumine euroalast kujutab pangajuhi sõnul suurimat ohtu Eesti majandusele, kuna see võib viia krediidi kokkukuivamisele, mis ajaks laenu saamise kulud üles kuni Rootsini välja.

„Neil päevil ehitab SEB endale puhvreid, et saada hakkama mis tahes olukorras,“ ütles ta. „Seetõttu on meie klientidel suhteliselt turvaline. Kuid kunagi ei tea, kui kaugele võivad asjad minna.“

Euroga liitumine viis pankade laenuraha hankimise kulud alla ühe protsendipunkti võrra, madalamaks, kui Lätis või Leedus. Ettevõtete laenumarginaalid on samuti tänu pankadevahelisele konkurentsile Rootsist ja Soomest madalamad, olles 150 baaspunkti üle Euribori.