Majandusteadlane: poliitikud kartsid krooni devalveerida

Äripäeva küsimusele, kas Eestil oli mõistlik euro kasutusele võtta või mitte, vastab Janno Reiljan.

Meil ei olnud euro kasutuselevõtule ühtegi, isegi kõige väiksematki alternatiivi. Majanduskriis tõi krooni nõrkuse välja, inflatsioon kasvas. Fikseeritud kursiga kroon oleks kokku kukkunud. Seetõttu oli eurole üleminek igati vajalik ja positiivne. See ei ole ainult minu arvamus, vaid välisekspertide arvamus. Krooni ei olnud võimalik devalveerida, kuna laenud olid 90% ulatuses antud euro baasil. Seetõttu pelgasid poliitikud devalveerimisele minna, kuna devalveerimine oleks suurendanud oluliselt laenuvõtjate koormust.

20 aastat tagasi andsin ma peaministrile ja Eesti Pangale nõu, et kroon tuleks kasutusele võtta ujuva kursiga. Välispangad polnud toona sellest huvitatud. Euro kasutuselevõtt oli kulukas, kuid kroonile tagasiminek poleks sugugi vähem kulukas. Loodame, et euro jääb püsima ja meie koos euroga.

Praegu on küsimus mitte selles, kas ELi tippkohtumisel suudetakse kokku leppida, vaid selles, kas suudetakse kõiki euroala riike sundida defitsiidi kriteeriumitest kinni pidama ning seejärel võlakoormust vähendama. Praegu on küsimus ka selles, kuidas teha kasvavate hindade ja samal tasemel püsivate palkade tingimuses järjest tulusamalt tööd.

Eurot ei saa devalveerida, see devalveerub ise. Euro väärtusele ei mõju niivõrd Kreeka, mille võiks põhja lasta. Kreeka päästmine tähendab tegelikult sinna laenanud pankade päästmist, ehkki loomulikult peaks ka Kreeka hakkama elama vastavalt oma võimalustele. Seni on nad elanud hästi tänu Euroopa Liidu abirahadele ja laenudele. Nüüd ootamatult on selgunud, et see oli vale ja loomulikult oli see ootamatu ka pankadele. Kui läheb aga halvasti Euroopa pankadel, läheb halvasti ka Ameerika pankadel ning Ameerika muretseb oma ekspordi pärast.

Krediteerimise juures räägivad pangad, et majanduspoliitika peab olema liberaalne, aga kui vastutada tuleb, selgub, et pangad ei tohi sarnaselt teiste ettevõtetega pankrotti minna, sest seal on hoiustajate raha. Lõpuks tuleb muidugi ka pangandusel oma osa kaotada. Esimene asi, mis siis reaalses elus juhtub, on, et krediidivõimalused vähenevad. Hoiuseintressid on närused, mis näitab, et pankadel on praegu raha piisavalt. Kindlasti annaks nad raha välja, kui oleks tulusaid projekte.

Kui hoitaksegi ära suured krahhid, millega inimesed kaotaks kogu oma vara, sööb seda ikkagi inflatsioon. Säästjad saavad peksa, laenajad vastavalt võidavad. See pole aga kõige hullem, kuni saab sõda ja tööpuudust ära hoida. Kui üks kolmandik arenenud riikide tarbimisest kaob, ei ole seda tegelikult märgata. Ka Eestis on sellist tarbimist, mis näitab, et raha on liiga palju.