Romet Kreek • 31. juuli 2012 kell 9:15

Swedbank: Mis toimub?

Swedbanki grupi peaanalüütik Cecilia Hermansson küsib majandusest kirjutades, et mis toimub? Võlakirjade tootlused langevad ja sama aegselt kasvab krediidirisk CDSide näol. Miks võlakirjaturg käitub sedasi?

Madalad keskpankade baasintressimäärad ning kõrge majanduslanguse ja deflatsioonirisk hoiavad võlakirjade tootlusi all. Katastroofirisk mõjutab investoreid eelistama kapitali tagasi saamist kapitali tootluse asemel. Otsustajad peavad töötama tugevamalt selle nimel, et luua kindlust ja vähendada hirmu.

Isegi suure depressiooni ajal ei ole võlakirjade tootluseid nii alla surutud. USA saab nüüd laenu võtta odavamalt kui kunagi vabariigi ajaloos. Ka Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsused saavad end finantseerida väga madalate kuludega. Lühiajalistest kuni keskmise pikkusega võlakirjade tootlused pakuvad negatiivset reaaltootlust. Samal ajal aga krediidimaksujõuetuse (CDS) turul krediidirisk kasvab.

Keskpangad püüavad elavdada majandusi hoides baasintressimäärasid nulli lähedal ja annavad mõista, et tulevikus jäävad lühiajalised intressimäärad madalale. Kuna pikaajaliste võlakirjade tootlused peegeldavad lühiajaliste intressimäärade ootuseid, on ka need madalamad. Keskpankade lõdva rahapoliitika raames turult valitsuse võlakirju ostmine hoiab pikaajalised võlakirjatootlused madalal.

Inflatsiooniootused jäävad aastateks madalateks, kuna majanduse taastumine on aeglane ja inflatsiooni kahanemine jätkub. Vähemalt Euroopas ja nagu tavaliselt Jaapanis kasvab deflatsioonihirm. Kasvav deflatsioonihirm võib viia arenenud majandused likviidsuslõksu. Sellisel juhul ei suuda keskpankade raha lisamine enam edasi langetada intressimäärasid ning inimesed hoiavad raha kartes deflatsiooni ja/või majanduslangust.

Investorid valmistuvad kaotama raha reaaltootluse osas, kuna võlakirjade tootlused on madalamad keskpankade inflatsioonieesmärkidest. Eraisikutest investorid, pensionifondid ja keskpangad on teiste seas nende hulgas, kes hoiavad USA, Saksamaa ja Suurbritannia võlakirju, fokuseerides raha tagasisaamisele ja muretsedes vähem tootluse pärast. Küsimus on – kas investorid alahindavad krediidiriski? Investorid ei ole päris täielikult arvestanud USA eelarve olukorraga, Suurbritannia valitsuse väga negatiivse võlaväljavaatega ja Saksamaa puhul euroala päästmise näol tõenäoliselt esitatava arvega.

Kui paanika levib üle Euroopa, kus Euroopa lõunamaad riskivad maksujõuetusega ning käivad jutud Kreeka ja teiste kriisist räsitud maade euroalalt lahkumisest, on turvalisuse otsimine arusaadav. Raha lahkub Euroopa lõunaosast Euroopa põhjaossa.

Kui nüüd investorid USAs ja Euroopas eelistavad kaitset tulude maksimeerimise asemel, on olukord sarnane Jaapanis valitsevale, kus Jaapani ettevõtted minimeerivad võlga kasumi maksimeerimise asemel. Jaapani on säästnud välismaalt tuleva usalduse puudumise eest see, et võlakirja hoidjad on peamiselt omad kodanikud. Kuna deflatsioon on tavaline, ei ole võlakirjade reaaltootlused negatiivsed, nagu need on Euroopas ja USAs.

Veel üks teema on kapitali valesti paigutamise risk. Kriisijuhtimise perioodil võib kodumajapidamiste tarbimiseks, firmadele ja isegi valitsustele olla tarvis keskpankade abi, et vältida sügavamat langust. Kuid kui negatiivsed reaalintressimäärad jäävad kehtima pikaks ajaks, muudab see säästmise ebasoodsaks. Lisaks võivad siis investori eelistada kinnisvara või finantsinstrumentide spekulatsioone reaalsetele kapitalikulutustele. See loob eelduse veel suuremaks uueks finants-ja kinnisvarakriisiks.

Madalate tootluste juures peavad ettevõtted panema kõrvale pensioniskeemide jaoks rohkem raha selle asemel, et seda oma äridesse investeerida.

„Me teame, et maailma kogemus nullintressimääradest ei ole üheselt positiivne,“ kirjutas hiljuti Cumberland Advisorsist David Kotok. „Tegelikult me võime argumenteerida, et see on otsustavalt negatiivne. Näiteks Jaapan on kuhjanud üles hiigelvõla hoides intressimäärad nulli lähedal kaks aastakümmet. Kas me oleme näinud mingisugustki tulemust majanduskasvu näol? Vastus on eitav. USAs põhjustavad madalad intressimäärad finantsilist repressiooni. Kuigi laenuvõtjatele on laenukulud kahanenud, on see ka vähendanud säästjate intressitulu. Meie rahvastikus on väga paljud kogenud sissetulekute langust, kuna säästude intressimäärad on madalad.  Kas see on mõistlik strateegia? Seda näitab vaid aeg. Tahtmatud tagajärjed ilmnevad alati omal ajal.“

Ka Bank of International Settlements (BIS) on mures keskpankade poolt peale surutud ajaloo madalamate nominaalsete intressimäärade pärast. Mitte ainult, et kapitali paigutatakse valesti, võivad sellel olla mõjud arenevatele ja tooraineturgudele. BIS näeb riski, et poliitikuid toetatakse liiga palju ning liigselt usutakse rahapoliitikasse, et lahendada majandusprobleeme. Et vältida katastroofiriski, tuleb kasvatada kindlust. Rahapoliitilised määrad vaevalt tõusevad, kuid lõdvem rahapoliitika võib mängida kahanevat rolli seoses vähema efektiivsusega. Loodame, et Jaapani vigu ei korrata – kuid see võib olla lihtsam arvata, kui mitte teha. 

Hetkel kuum