- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,47%39 623,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,47%39 623,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll: riigi reservid kahanevad kolmandat aastat järjest
Tulusid ületavate kulude tegemiseks kasutati reserve, selgub riigikontrolli värskest aruandest riigikogule.
2011. aastal jätkas riik reservide kasutamist ning võrreldes eelnenud aastaga vähenes reservide koguväärtus 219 miljoni euro võrra 997 miljoni euroni. Sealjuures vähenes riigieelarve kassareserv 244 miljoni euro võrra.
Stabiliseerimisreserv suurenes 2011. aastal 12,7 miljoni euro võrra 333 miljoni euroni, kus reservi paigutamisest teenitud finantstulu moodustas üle 7,3 miljoni euro ning maa erastamisest laekunud tulu moodustas üle 5,4 miljoni euro.
Riigikassas hoitava klientide raha hulk kasvas 2011. aasta jooksul 162 miljoni euro võrra 334 miljoni euroni. Selle põhjustas riigi sihtasutuste raha riigikassasse toomine vastavalt riigivaraseaduse nõudele.
Rriigi laenukohustuste hulka arvatakse nii võetud laenud, emiteeritud võlakirjad kui ka kapitalirendilepingutega võetud kohustused. Riigi konsolideerimata laenukohustuste jääk oli 31.12.2011 seisuga 281 miljonit eurot ja see on võrreldes möödunud aruandeperioodiga kasvanud 14,6 miljoni euro võrra. Riik ei ole aruandeperioodil võlakirju emiteerinud ega uusi laenulepinguid sõlminud, kuid on suurendanud kapitalirendikohustust.
Vabariigi Valitsuse otsuse alusel sõlmiti 2009. aastal Euroopa Investeerimispangaga (EIB) laenuleping 550 miljoni euro laenamiseks. Sellest 165 miljonit eurot võeti 2009. aastal kasutusele ja see makstakse tagasi 2022. aasta lõpuks.
EIBga kokku lepitud laenusummast 2010. ega 2011. aastal täiendavat raha kasutusele ei võetud. EIB laenu saab võtta kuni 2014. aasta lõpuni. EIB laen on võetud konkreetsete projektide elluviimiseks ning seetõttu pole kogu laenusummat kasutusele võetud. Kavas on ülejäänud laenusumma võtta kasutusele 2012. aasta lõpus või 2013. aasta esimeses kvartalis. Sõlmitud lepingu kohaselt hakatakse laenu tagasi maksma 2013. aastast. Kasutusele võetud summalt tuli intressi hakata maksma kohe ning intressimakseid EIB laenult on tehtud kokku 4,9 miljonit eurot, sh 2011. aastal maksti 2,9 miljonit eurot. Möödunud aastal maksti laenatud summadelt intresse kokku 3,3 miljoni euro ulatuses ning laenu põhiosa tagasimaksete suuruseks oli 3,8 miljonit eurot.
31.12.2011. aasta seisuga oli antud riigigarantiisid laenudele 27 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelmise aastaga suurenes riigi garanteeritud laenude jääk 20 miljoni euro võrra.
Eesti ühines 2011. aastal Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF), mille ees on Eesti riigil 31.12.2011. aasta seisuga 1,98 miljardi euro suurune garantiikohustus.
Seega oli 2011. aasta lõpuks Vabariigi Valitsus andnud garantiikohustusi kokku 2,02 miljardit euro ulatuses. Seoses 2012. aasta märtsis lisandunud Kreeka toetusprogrammiga on mai lõpu seisuga Eesti osa EFSFi võlakohustusest 358 miljonit eurot ning bilansivälise garantiikohustuse jääk 1,64 miljardit eurot. Kavandatava Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ühinemislepingu järgi on Eesti osaluseks 1,3 miljardit eurot.
2011. aasta riigieelarve seaduse kohaselt oli eelarvelaenu suurim lubatud jääk 1,47 miljardit ja kassalaenu suurim lubatud jääk 447 miljonit eurot. Jättes arvestamata riigi antud garantiisid, ei ületanud 31.12.2011. aasta seisuga võetud laenud riigieelarve seadusega kehtestatud piirmäärasid.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele