• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • 06.09.12, 18:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kohtule dokumente esitades eelistatakse digitaalset e-toimikut

1. juulil alanenud riigilõivumääradega lisandus põhimõte, et elektrooniliselt dokumentide kohtule esitamine on soodsam ja e-kanalite kasutamine on selle tulemusel märgatavalt tõusnud, edastas justiitsministeerium.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on soodsama elektroonilise kohtule dokumentide esitamisvõimaluse kasutamine toonud kaasa tsiviilasjade avalduste kasvu ja samas vähendanud kohtute halduskoormust. „E-võimalused soodsamaks muutnud riigilõivude alandamisest alates on oluliselt aktiivsemalt asutud kasutama avalikku E-toimikut,“ märkis justiitsminister.
Ta ütles, et näiteks tsiviilasjades on digitaalselt esitatud avalduste arv oluliselt kasvanud ja see vähendab omakorda kohtute halduskoormust. Kui käesoleva aasta juunikuus esitati avaliku E-toimiku kaudu tsiviilasjades 75 avaldust, siis juulis oli see arv juba 526. „Justiitssüsteemi poolt on tegu õnnestunud lahendusega, kus inimene saab väiksema kuluga oma õiguseid kaitsta ning kohtutel väheneb samas bürokraatlik koormus, “ lisas Michal.
Avaliku E-toimiku kaudu avalduse esitamisel täidab menetlusosaline ise ära teatud osa kohtute infosüsteemi andmestikust, mis võimaldab süsteemil teha mitmeid automaatkontrolle, mida paberavalduste puhul peavad tegema kohtuametnikud. Lisaks saadetakse kohtule avaliku e-toimiku vahedusel elektroonilised menetlusdokumendid, mida on kohtumenetluse käigus lihtsam teistele menetlusosalistele edastada või kättesaadavaks teha. Näiteks ei pea kohtuametnik avaliku E-toimiku vahendusel saadetud elektroonilist menetlusdokumenti sisse skaneerima ja täiendavalt kohtute infosüsteemi üles laadima. Kõnesolev muudatus on loonud vajalikud eeldused mitmete tööprotsesside automatiseerimiseks ja digitaalsele kohtutoimikule ning paberivabale menetlusele üleminekuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. juulil alanesid kohtupidamise riigilõivud. Näiteks 1500 euro suuruse võla kohtu kaudu väljanõudmisel tuli maksta 320 eurot riigilõivu. Muudatusega vähenes riigilõiv 200 euroni juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil. Sama nõuet elektrooniliselt esitades on riigilõivu suuruseks 150 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kaudu esitades kõigest 45 eurot.
Korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, üle käiva vaidluse puhul langes riigilõiv 6391 eurolt maksimaalse 1200 euroni ning poole miljoni euro suuruses vaidluses 16 617 eurolt 3400 euroni.
Muudatusega vähenes näiteks ka abielulahutuse riigilõiv, mida varem tuli maksta 320 eurot. Nüüd avaldust paberil esitades on see 100 eurot ning elektrooniliselt esitades 75 eurot.
Kui tööandja on töötajale võlgu ning töötaja soovib esitada tööandja kohta pankrotiavaldust, siis enne muudatust oli selle toimingu riigilõiv 383 eurot. Muudatusega vähenes see kümne euroni avaldust paberil esitades ja viie euroni elektrooniliselt esitades. Põhiliselt on selliste juhtumite puhul tegemist saamata jäänud töötasu väljanõudmisega.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele