Malmstein: Eesti võidaks pangandusliidust

Kuidas taoline Euroopa Keskpangale allutatud järelevalve Eestis välja näeks, selgitas Finantsinspektsiooni  juhatuse esimees Raul Malmstein:

Tänasel päeval ei saa me siiski veel rääkida konkreetsest plaanist, vaid alles arutame küsimuse üle, milline saab olema Euroopa Keskpangale antava järelevalvelise mandaadi ulatus ja sisu. Finantsjärelevalve jaguneb suures plaanis funktsionaalselt kapitalijärelevalveks ja finantsteenuste järelevalveks. Euroopa Keskpangale antava mandaadi puhul räägitakse üldiselt vaid kapitalijärelevalvest ja kitsendavalt isegi vaid usaldatavusnormatiivide täitmise alasest järelevalvest. Samal ajal kuuluvad kapitalijärelevalve tegevusvaldkonda näiteks ka tegevuslubade väljastamine uutele finantsasutustele, turult lahkumine (likvideerimis- ja pankrotimenetlused) ning finantsasutuste juhtide sobivuse hindamine.

Isiklikult toetan seda Euroopa Komisjoni mõtet, et kui pangandusliiduga soovitakse edasi minna, siis oleks mõistlik laiendada seda kogu Eurotsooni pankadele ja tulevikus ka võimalikele teiste liituvate riikide pankadele. Valida esialgu välja 20-25 suuremat Eurotsooni panka võib tunduda esmapilgul pragmaatiline lahendus, aga see ei lahenda sisuliselt ühtki probleemi. Hispaania panganduse probleemid, mis olid otseseks ajendiks Euroopa Nõukogu juunikuiste otsuste tegemisel, ei saaks selle kitsendava valikuga kuidagi lahendatud. Üles jääks ka küsimus võimalikust järelevalvelisest arbitraažist ja mingil moel ka asjaolu, et kui võimalikke probleemseid panku hakatakse kapitaliseerima ESMi vahenditest, siis Eesti pangandussektor ei saaks oma väiksuse tõttu kunagi sealt toetust, vaid see raha tuleks leida Eesti maksumaksjal.

Kui rääkida ca 6000 Eurotsooni panga üle järelevalve teostamise võimalikkusest, siis peab kohe märkima, et sel juhul saab Euroopa Keskpank küll lõpliku vastutuse ja vajadusel sekkumise õiguse, aga igapäevast järelevalvet jäävad ikkagi teostama rahvuslikud järelevalveasutused koostöös Euroopa Keskpangaga. Reaalses elus muud variandid lihtsalt ei ole võimalikud ja nad vastavad ka Euroopa Liidu põhimõtetele subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse osas.

Kohalike järelevalvete jaoks ei peaks palju muutuma. Lisaks koostööle ja igapäevasele järelevalvele kapitalijärelevalvelistes küsimustes koostöös Euroopa Keskpangaga jääb rahvuslikule tasandile kogu teenusejärelevalve alane töö ja muidugi ülejäänud sektorid - väärtpaberiturg, investeerimisfondid, kindlustus jm. Seetõttu ma ei arva, et Finantsinspektsiooni töö sisus suurt midagi muutuks.

Juhul, kui pangandusliit hõlmab kõiki Eurotsooni panku, siis sellest välja jääksid siiski vaid Eestis tegutsevad välispankade filiaalid, kelle peakorter asub väljaspool Eurotsooni. Kõik tütarpangad, kaasa arvatud meie turul tegutsevad kaks suurimat panka Swedbank ja SEB, oleksid hõlmatud. Bilateraalne tihe koostöö Rootsi järelevalvega jääks igal juhul toimima.

Pankade suuremate probleemide ja maksejõuetuse korral vastutavad esmajärjekorras aktsionärid ning juhtkond, seejärel võlausaldajad ning nendest viimases järjekorras hoiustajad. Kui panga pankrot aga muutub kogu ühiskonnale kulukamaks kui selle nö päästmine, siis tuleb otsustada viimase kasuks. Perspektiivis soovitakse täiendada pangandusliitu nii üleeuroopalise tagatisfondi skeemiga kui ka ette näha vajadusel ühetaolised võimalused probleemsete pankade likvideerimiseks. Samal ajal on täna juba kokku lepitud, et ühtse järelevalve loomine Euroopa Keskpangas võimaldab kasutada vajadusel raskustesse sattunud pankade kapitaliseerimisel ESMi vahendeid.

Eesti kindlasti võidaks pangandusliidust selle läbi, et meil on üks integreeritumaid pangandusturge ja ühetaoline ning ilma konkurentsimoonutusteta pangandusturg on meile kasulik.