Tallinna Sadam eiras seadust ja laristas 

Pooleliolev audit on liikvel olnud juba nädalaid, kuid kajastas samasid seisukohti, mis äsja valminud lõplik audit. Riigikontroll on endiselt veendunud, et Tallinna Sadam rikkus konteinerterminali ehitamisel riigihangete seadust nii hankekonkursi korraldamisel, projekteerimis-ehituslepingu sõlmimisel kui ka sõlmitud lepingu hilisemal muutmisel.

Auditist selgub, et hanke tingimused olid mitmeti mõistetavad ning Tallinna Sadam muutis lubamatult hanke tingimusi. Samuti ei ole üheselt mõistetav, mis kuupäeval ehituse-projekteerimisleping sõlmiti, kas sõlmitud leping oli kehtiv ja vastavuses hanke tingimustega.

Poolteist kuud pärast lepingu allkirjastamist nõudis Tallinna Sadam riigihangete seaduse vastaselt, et töövõtja suurendaks ehitatava kai kandevõimet. Töövõtja nõustus, kuid soovis talle makstava tasu suurendamist 1,85 miljoni euro võrra. Töövõtja põhjendas täiendava tasu nõudmist vajadusega kasutada kai kandevõime suurendamiseks suuremaid toruvaiasid ja kallimat tehnikat nende paigaldamiseks.

Riigikontrolli tellitud tehnilisest ekspertiisist, projektdokumentatsiooni analüüsist ja asjaosaliste ütlustest selgus, et töövõtja täiendava tasu nõue oli alusetu, kuna juba algses projektis kasutati suuremaid toruvaiasid ning töövõtja ei pidanud Tallinna Sadama nõude tõttu kai projekti muutma ning väidetavaid lisakulutusi töövõtjale ei tekkinud. Hoolika käitumise korral oleks Tallinna Sadam pidanud täiendavate kulutuste nõudmise põhjendamatust märkama.

Auditi käigus selgus ka, et Tallinna Sadam ei olnud informeerinud hankekonkursil osalenuid lõhkekehade olemasolu võimalusest meres Naissaare juures asuvas liivamaardlas, kust lepingu järgi oli kohustus ehituse tarvis liiva tuua. Liiva ammutamise käigus leidis aset kaks plahvatust, laevad koos seadmetega said kannatada. Seetõttu oli sadam sunnitud maksma töövõtjale lõhkekehade tekitatud kahju osalise hüvitusena täiendavalt 575 000 eurot ja pikendama tööde lõpetamise tähtaega kuue kuu võrra.

Tallinna Sadama juhatus ei nõustunud ühegi riigikontrolli tähelepanekuga hankemenetluse ning lepingu sõlmimise ja täitmise käigus esinenud puuduste ja seaduserikkumiste kohta, kuna sadama juhtkonna arvates asjaolude detailne ja terviklik analüüs, seaduse süsteemne ja sisuline tõlgendamine koostoimes nii valitseva Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikaga näitavad riigikontrolli etteheidete põhjendamatust.

Riigihangete seaduse rikkumiste ulatust ja iseloomu arvestades soovitas riigikontroll rahandusministril otsustada, kas Tallinna Sadama suhtes tuleks algatada menetlus, et hinnata, kas konteinerterminali ehitamisel on ELi Ühtekuuluvusfondi raha kasutatud reeglipäraselt. Rahandusminister teatas, et ministeerium on alustanud kontrolli ning teeb oma otsuse sõltuvalt selle tulemustest.

Tallinna Sadama nõukogul soovitas riigikontroll otsustada, kas ja kui suures ulatuses nõuda sadama juhatuselt sadamale riigikontrolli hinnangul tekitatud kahju (kogusummas 2,42 miljonit eurot) hüvitamist. Sadama nõukogu vastas, et otsustab selle pärast nõukogu tellitud eksperdihinnangute läbiarutamist, eeldatavasti veel tänavu septembris.

Tallinna Sadam on seisukohal, et riigikontrolli lõplikus aruandes sisalduvad etteheited on põhjendamatud. "Tallinna Sadam leidis Muuga konteinerterminali 17. kai ehitaja rahvusvahelise avatud hanke käigus tihedas ehitajatevahelises konkurentsis," selgitas Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja Toomas Tralla.

"Ühtegi vaidlustust hanke käigus osalejate poolt ei esitatud ja ühelgi asjaomasel institutsioonil pole seni selle riigihanke läbiviimisega seoses etteheiteid olnud, ka on projekti lõpparuande kooskõlastanud nõutavas ulatuses nii veeteede amet kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium."

Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja sõnul ei  nõustu ettevõte riigikontrolli hinnanguga, nagu oleks Tallinna Sadamale ning seeläbi Eesti riigile tekkinud rahaline kahju, tasudes töövõtjale KMG Inseneriehitus täiendavalt kokku 2,42 miljonit eurot. Ettenägematute lisakulude puhuks oli lepingu sõlmimisel ette nähtud 2,5 miljoni euro suurune reserv.

Riigikontroll pöördus Muuga konteinerterminali kai ehitamise hankeprotsessi asjus ka Tallinna Sadama nõukogu poole, soovitades nõukogul otsustada, kas ja kui suures ulatuses nõuda juhatuselt sisse sadamale tekitatud rahaline kahju.

Nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul ei ole esialgsete juhatuselt saadud põhjalike selgituste alusel reaalset kahju Tallinna Sadamale tekkinud. "Ka Põhja ringkonnaprokuratuur, kellele riigikontroll esitas materjalid ehitajapoolse väidetava kelmuse ehk kuriteo tunnustel, on otsustanud, et menetluse alustamiseks puudub alus," osutas ta.

Nõukogu esimehe sõnul on riigikontrolli etteheidete puhul tegu siiski sedavõrd ränkade süüdistustega, et nõukogu pidas vajalikuks kõiki tõstatatud küsimusi täiendavalt analüüsida.

"Nõukogu pidas lõplike seisukohtade kujundamiseks vajalikuks tellida mõningates küsimustes täiendavaid ekspertiise ja kujundab oma seisukoha juhatuse võimaliku vastutuse osas nende pinnalt eeldatavalt selle kuu lõpuks või järgmise alguseks," lausus Seli.