Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavastutus tervishoius on tulevikus vältimatu

    Tervishoiu omavastutuse teema on nii tundlik, et targemadki pead eelistavad asja arutades pigem reductio ad absurdum’it kui sisulist argumentatsiooni.

    Priit Simson kirjutab Päevalehes, et kui tal tulevikus põlv või puus valutama hakkab, siis peaks haigekassa talle õigupoolest jooksumaratoni protokolli näkku vajutama – ei ole tervislik joosta 42 kilomeetrit mööda asfalti, ei ole! 2 : 53 : 24 on tippsportlase aeg, aga igaüks teab, et tippsport ei ole tervislik. Õige. Aga see ei tõenda, et idee on totter.
    Tõsised naljad. Ega see Praxise paksumaksu rehkendus, mõeldud toetama ja näitlikustama haigekassa uue juhi Tanel Rossi vägagi ettevaatlikult serveeritud omavastutuse ideed, olnud ka alguses ilmselt naljaga mõeldud. Lihtsalt kisa läks väga suureks ja siis teatasid autorid, et kuulge nüüd, me lihtsalt natuke nalja pärast arvutasime, aga ega te ometi päriselt ei arva, et me paksumaksu tahame.  Ja kui lärm peaks kõrvulukustavaks muutuma ja Reformierakond leidma, et Ross peab natukene tagasi tõmbama, küll ta siis võib-olla ütleb ka, et aeg pole sellisteks ideededeks veel küps ja praegune reaalsus eeldab ikka solidaarse terviskindlustuse edasiarendamist. Ja omavastutuse idee läheb eksperimendina prügikasti.
    Siiski ei ole see kuigi tõenäoline, sest solidaarne tervisekindlustus lihtsalt ei pea enam pikalt vastu. See pole ka ei loogiline ega õiglane. Soome e-tervisesüsteemi arendav Madis Tiik tõi viimati EPLis välja tõsiasja, et 60 protsenti inimese tervisest sõltub tema käitumisharjumusest ja ainult 10–15 protsenti arstiabist. Selles ei ole midagi uut. Uus on meile see, mis sellest järeldub: omavastutuse suurenemine on vältimatu.
    Küsimus ei ole niisiis mitte selles, kas sportlasele peaks ravimise asemel maratoniprotokolliga vastu pead andma, vaid  selles, mismoodi suunata inimesi oma vastutust tunnetama. See peaks olema tervishoiusüsteemi kõige tähtsam ülesanne.
    Tervisliku eluviisi lauskontroll on võimatu, selge see. Ei ole mõeldav, et inimesele pannakse andurid külge ja perearst teatab retsepti väljakirjutamise asemel, et rohu asemel kõndige kõigepealt oma tervisekilomeetrid ära ja siis vaatame edasi. Kõik, mis on tehniliselt võimalik, ei ole mõttekas.
    Tasapisi. Omavastutuse suurenemine ei pea toimuma päevapealt ja suure pauguga. Kuna see eeldab mõtteviisi muutust, tuleb kõigepealt tegelda hoiakutega. Süsteemi saab reformida tasapisi – esialgu näiteks vabatahtliku erakindlustuse võimaluse loomisega. Ja pigem prääniku kui piitsaga: oma tervise eest hoolitsemine võiks kaasa tuua ravikindlustusmaksu kas või pisukese vähenemise.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.