• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülo Pärnits: kes palka ei tõsta, pole tasemel

    Pöördun kõigi ettevõtjate poole: hakake mõtlema, kuidas tõsta töötajate palka. Kui te ei suuda seda teha, siis pole te ilmselt tasemel, ütles Ülo Pärnits.

    „Mul on viimasel ajal olnud südame peal see, et Eestis on palk 3-4 korda madalam kui Skandinaavias. See pole mitte 30%, see on kolossaalne vahe,“ rääkis Pärnits. 
    Tema sõnul kolgastub Eesti paratamatult ära, muutub tühiseks ja teisejärguliseks riigiks, kui siin muutust ei tule. Eesti riigile on (inimeste suundumine välismaale -toim.) kadu, sest geneetiline potentsiaal lahkub, lisas ta.
    Pärnitsa arvates on arusaamatu, miks on vahe kolmekordne. „Meie tehniline tase ei jää Skandinaaviale alla. Näiteks on ka vestlustest pangajuhtidega selgunud, et Eestis on pangad paremini juhitud kui emapankades,“ tõi Pärnits näiteks.
    Suurettevõtja hinnangul ei saa seda vahet välja vabandada allhanketöödega. „Võtame näiteks saetööstuse, mis on meil selgelt parem kui Skandinaavias ja tooted lähevad ju samale turule. Piisab, et panna Eesti tehastesse Skandinaavia palgad sisse ning nad on kolossaalses kahjumis,“ selgitas Pärnits.
    Vahe tuleb Pärnitse kinnitusel töö ja tootmise organiseerimisest ning just sealt peab otsima võimalust palku tõsta. „Seda tuleb teha kiiresti,“ sõnas ta.
    Sama probleemiga seistakse Pärnitsa sõnul silmitsi ka Mainor ASis. Me otsime spetsialisti, kes paneks tootmise tööle tipptasemel, kuid sellist pole võtta, tunnistas ta.
    Pärnitsa sõnul on Eestis ka ettevõtteid, kus võiks kohe tõsta palgad mitmekordseks. „Osula (Sebe ASi omanik Hugo Osula - toim) võiks tõsta palka kolm korda, sest on nii kasumlik firma,“ tõi Pärnits näiteks.
    Kui küsiti, milliseid vigu on ettevõtjad teinud, vastas Pärnits: "Valid valed mehed juhtima ja see on kallis lõbu, kui mööda paned."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.