• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahulik pensionikoguja suurimas võidus

    Kõige rohkem on II sambasse kogunud 10 aastat tagasi kogumist alustanud ja LHV Panga Pensionifondi S valinud inimesed.

    Võttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses liitumisvoorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond S-iga liitunute portfell hetkel väärt 5441 eurot, mis annab tootluseks 36,2 protsenti (maksed fondi ulatuvad 3996 euroni). Antud fondil on keelatud aktsiatehingud ning kogu vara investeeritakse edasi vaid võlakirjadesse. Augusti lõpus oli fondi suurimaks investeeringuks (6,6% fondi mahust) Prantsuse valitsuse võlakirjad.
    Väga napilt jääb maha LHV Pensionifond L, mis võib kuni poole varadest investeerida aktsiaturgudele. Viimane on ka ainus II samba fond, mille osak on alates pensionifondide sünnist suutnud praeguseks kahekordistuda (0,639 eurolt 1,330 euroni ehk 108%). Tõsi, ka antud fond käitub praegu üsnagi konservatiivselt, mida näitab, et augusti lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse 26,6% fondi varadest.
    Kogu edetabel esimese liitumisvooru kohta:
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Kaheksa järgneva liitumisvooru edetabel (kuni 2009. aastani) tänases Äripäevas.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.