• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • 01.10.12, 15:18

Rahulik pensionikoguja suurimas võidus

Kõige rohkem on II sambasse kogunud 10 aastat tagasi kogumist alustanud ja LHV Panga Pensionifondi S valinud inimesed.
Võttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses liitumisvoorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond S-iga liitunute portfell hetkel väärt 5441 eurot, mis annab tootluseks 36,2 protsenti (maksed fondi ulatuvad 3996 euroni). Antud fondil on keelatud aktsiatehingud ning kogu vara investeeritakse edasi vaid võlakirjadesse. Augusti lõpus oli fondi suurimaks investeeringuks (6,6% fondi mahust) Prantsuse valitsuse võlakirjad.
Väga napilt jääb maha LHV Pensionifond L, mis võib kuni poole varadest investeerida aktsiaturgudele. Viimane on ka ainus II samba fond, mille osak on alates pensionifondide sünnist suutnud praeguseks kahekordistuda (0,639 eurolt 1,330 euroni ehk 108%). Tõsi, ka antud fond käitub praegu üsnagi konservatiivselt, mida näitab, et augusti lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse 26,6% fondi varadest.
Kogu edetabel esimese liitumisvooru kohta:
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kaheksa järgneva liitumisvooru edetabel (kuni 2009. aastani) tänases Äripäevas.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele