• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edetabel. Uweko omanikud seisavad kahe jalaga maas

    Stabiilselt eduka ja kasvava torude maaletooja Uweko areng viis firma omanikud Äripäeva Rikaste TOPi, kuid ettevõtjad ise eelistavad tagasihoidlikuks jääda.

    Kui torusid importiva ASi Uweko kontorisse sisse astume, käib seal kibe töö. Tegevjuht Eddy Lainurm palub meil fotograafiga seniks istet võtta, kuni ta paar ülesannet arvuti taga ära lõpetab. Tema kõrvallaua taga on ettevõtte teine omanik Urmas Vompa paberitesse süvenenud.
    Aeg-ajalt astub kontorisse sisse mõni lao- või transporditööline, küsides millegi kohta nõu. Vom­pa tõuseb laua tagant püsti ja uurib samas toas töötavatelt kolleegidelt, mida nemad asjast arvavad. Jah, Uweko omanikud polegi end kuskile ülemuste kabinetti peitnud, vaid töötavad ühes suures ruumis koos kolme teise kolleegiga.
    Kontoriruumi seinal helendab suur teleriekraan, mis näitab reaalajas pilti laos toimuvast. Töörütmi hoiab ülal tempokas raadiomuusika. Nii sisustus kui ka kõik muu näib siin kontoris olevat eelkõige praktiline – ei mingit uhkeldamist. Ja sama põhimõtet tunduvad järgivat ka Urmas Vompa ja Eddy Lainurm ise.
    Töötajad püsivad. Sest kuigi nende ettevõte on käibelt Baltimaade üks suuremaid terastorude ja fitingute müüjaid ning ettevõtte väärtus on viinud selle omanikud ka Äripäeva Rikaste TOPi, kehitavad asjaosalised ise vaid õlgu, kui küsida, kas nad tehtu üle ka uhkust tunnevad.
    “Kui iga päev siin käia ja tööd teha, siis ei oskagi niimoodi vaadata,” ütleb Vompa. “Me teeme tööd ikka selleks, et peret toita. Aga et uhkust tunda… Vaat seda ei ole.”
    Uurin edasi, et mis ikkagi nende ettevõtmise juures kõige positiivsem on. “Et tööl saab käia,” ütleb muiates Lainurm ja lisab siis: “Seltskond on tööl hea. Meil on lojaalsed ja pikaajalised töötajad. Meilt ei ole vist ükski inimene (omal initsiatiivil – toim) teise kohta tööle läinud.”
    See hea seltskonnaga ettevõte sai alguse 1990. aastate esimeses pooles, kui nõukogude ajal ehitusettevõttes töötanud Vompa nägi, et Eestis ja teistes Baltimaades ei ole torutehast. Ta otsustas hakata ise torusid importima.
    Soome oli liiga kallis. Esialgu vaatas Vompa ka Soome poole, kuid pidi tõdema, et sealne toodang oli väikese vaese riigi jaoks veel liiga kallis. Nii alustas ta läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina metallurgiatehastega ja sealt tuli ka esimene kaup.
    Aja jooksul on lisandunud nende riikide tehastele veel koostöö Austria, Saksa ja Tšehhi tehastega. Lainurm ütleb, et kuigi Uweko on oma regiooni üks suuremaid müüjaid, on nad ka isegi koos kõigi oma konkurentidega mainitud tehaste jaoks väikesed tegijad. “Tehased on suured, mõnes neist töötab ainuüksi tootmise poolel 20 000 inimest. Terve linn võib olla üks tehas,” kirjeldab ta mastaape.
    See ei tähenda Lainurme sõnul aga seda, et Eesti edasimüüja selliste gigantidega läbirääkimisi pidades alati nõrgemal positsioonil oleks. “Hinnaläbirääkimistes põhineb palju siiski inimestevahelistel suhetel,” märgib ta. “Nad saavad aru, et kuigi kogused on väikesed, on ka meil vaja head hinda. Sest samas me ostame neilt pidevalt.”
    Firma maine toob kunded. Uweko põhilisteks klientideks on mitmesuguste trasside ja konstruktsioonide ehitajad ning energiatootmise ja masinatööstuse ettevõtted. Põhiline müügitulu tuleb Eestist, aga selle kõrval eksporditakse teistesse Baltimaadesse ning Soome ja Saksamaale.
    Lainurm ütleb, et reklaami teevad nad vähe. Kliente leitakse pigem tänu sellele, et ettevõte on nii pikalt tegutsenud ja seda tänu sellele teatakse.
    Ka paljud välismaised kliendid on nad lihtsalt ise üles otsinud ning osa neist on kujunenud pikaajalisteks partneriteks. “Tihtipeale on näiteks nii suurel turul nagu Saksamaa mõni suur projekt, kus kohapeal ei ole teatud toodet nii suures koguses kohe võtta. Kuna me suudame tarnida kiiresti ning tänu kindlustusele on Saksa partneritel mõõdukas maksetähtaeg, siis saamegi neile müüa,” selgitab Lainurm. Aastas müüb Uweko klientidele kokku umbes 25 000 tonni torusid.
    Uweko Maardus asuv lao- ja kontorihoone valmis viis aastat tagasi. Enne seda tegutseti samas kandis asuval rendipinnal. “Võib-olla ei oleks ise ehitamise peale mõelnudki, aga 2005. aastal ei olnud võimalik rentida suurt ja spetsiifiliste nõudmistega – näiteks nii kõrgete lagedega – laopinda. Kriisi ajal tekkis vabu pindu ehk juurde, aga siis olime me juba omas majas.”
    Lainurm märgib, et kui buumi ajal esitati neile pigem vähem, aga suuri tellimusi, siis praegu saadakse rohkem, kuid väiksemaid tellimusi. Näiteks ehitati majanduskasvu ajal Eestis naftaterminale, praegu on klientideks näiteks mehaanikaettevõtted.
    Tegevjuht usub, et ka järgmistel aastatel jääb selline trend püsima. Selle aasta kohta prognoosib ta sarnaseid majandusnäitajaid kui 2011. aastal. “Kasvu sel aastal toimunud ei ole, aga müüginumbrid võivad eelmise aastaga samale tasemele jääda.”
    Kui jätta välja kriisijärgne aasta, on Uweko puhul tegemist stabiilselt kasvava ettevõttega. Alus sellisele n-ö targu talitamisele pandi juba ettevõtte algusaegadel. “Kui me alustasime, siis rahalisi vahendeid kuigi palju ei olnud,” meenutab Vom­pa. “Levada ja paljud teised asusid müüma kõikvõimalikke metallitooteid, aga meil tuli spetsialiseeruda. See ongi meile stabiilsuse kindlustanud.”
    Intervjuud lõpetades tundub mulle, et Uweko mehed on oma ettevõtte käekäigu üle heas mõttes uhked küll, aga omal tagasihoidlikul moel. Nagu nad meiega hüvasti jättes lausuvad: ennast kiita neile ei meeldi – nii võib veel midagi ära sõnuda.
     
    Kalender
    Kolm nädalat maakondade edukamaid
    Äripäeva maakondade TOPide ilmumisajad08.10 Harjumaa09.10 Hiiumaa ja Saaremaa10.10 Ida-Virumaa11.10 Jõgevamaa12.10 Järvamaa
    15.10 Läänemaa16.10  Lääne-Virumaa17.10 Põlvamaa18.10 Pärnumaa19.10 Raplamaa
    22.10 Tartumaa23.10 Valgamaa24.10 Viljandimaa25.10 Võrumaa26.10  Maakonna TOPide TOP ehk 15 maakonna  edukaim ettevõtja
    METOODIKAÄripäeva TOPide lähteandmed on viimase aasta käive ja ärikasum/kahjum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning varade tootlikkus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.