Balti riikide ettevõtjate seas teist aastat korraldatud uuring näitas, et enam kui pooled vastanutest kaaluvad mõne teise äri ülevõtmist. Seda on aastaga kümnendiku võrra enam. Osaluse müügist huvitatute osakaal pole eelmise aastaga võrreldes kasvanud, kuid 37% on siiski piisav, et järgmise 12 kuu jooksul võiks tehingute arv suureneda. Suuremat huvi nii müügi kui ka ostu vastu näitavad üles just Eesti ja Leedu ettevõtted. Läti ettevõtjad on oma Balti naabritest ettevõtete ülevõtmistehingutesse ka varem loiumalt suhtunud.

Raha ootab. Pea pooled, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (SMEd) ei tea veel täpselt, kui suurt osa ettevõttest nad oleksid valmis müüma. Tundub, et paljud neist sooviksid äristrateegiat muuta ja vähemasti osaliselt tehtud töö vilju realiseerida, kuid nad on hea pakkumise lootuses äraootaval positsioonil.

Suuremat huvi investori kaasamise vastu tunnevad energeetika, meedia ja meelelahutuse ning kaubandusega tegelevad SMEd. Skeptikute osakaal on aastaga 15% kahanenud ning tervelt 43% ettevõtteid vaatab otsiva pilguga finantsinvestorite suunal ringi, kaasamaks neid eelkõige vähemusosaluse loovutamisega. Lootust süvendab see, et suurkorporatsioonidel on väidetavalt praeguseks kontodele kogunenud rekordhulk raha, mida investeerimast on tagasi hoidnud senine ebakindlus.

Vähem tehinguid. Viimase paari aasta jooksul on Baltimaades M&A tehingud tulenenud suuresti kontsernide poolt strateegia ülevaatamisest, kus osa ärivaldkondadega tegelemine on otsustatud lõpetada ja ettevõtted ära müüa. Nüüdseks on suured ümberkorraldused lõpetatud ja suuremate tehingute arvukus vähenenud.

Ka globaalselt oli 2012. aasta kolmandas kvartalis investeerimispankadele makstud tasude maht hinnanguliselt väikseim pärast Lehman Brothers finantskrahhi. Sisuliselt tähendab see, et tehingute maht on jõudnud uude madalseisu – eelkõige arenenud riikides.

Selle taustal on Baltikumi M&A teemalise küsitluse vastused üllatavalt positiivsed. Lähitulevik näitab, kui palju need ootused reaalsusest erinevad.