Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sündivus teeb vähikäiku
Tunamullusega võrreldes sünnib Eestis tänavu vähem koguni viis last päevas. Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaar ütleb, et sündide arv väheneb nii seetõttu, et noored lahkuvad Eestist, kui ka sündimuse enda vähenemise pärast.
Maaleht kirjutab, et kui võrrelda rahvaloenduse tulemusi ja arvestuslikku rahvaarvu, jääb silma, et 20–39aastaste rühmades on kõikjal igas vanuses umbes tuhat inimest vähem, kui seni teati olevat.
“15 000 parimas pereloomise eas naist ja 12 000 meest on Eestist lahkunud,” kinnitab Ainsaar. Eestisse jäänutel pärsib laste saamist kindlustunne, õigemini selle puudumine.
Arvud on kõnekad. Kõik oli hästi veel aastal 2008, mil sündis 16 028 last. Masuga algas tagasilangus. Järsk kukkumine tuli mullu, mil ilmavalgust nägi 1112 uut ilmakodanikku vähem.
Tänavu üheksa kuuga on Eestis sünde registreeritud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 580 vähem. Tõenäoliselt küünib vana-aastaõhtuks sündide arv 13 000–14 000 piirimaile, mis tähendab kukkumist aastate 2004 ja 2005 tasemele.
Samas pole ka lapsetoetus Eesti Vabariigi ajal olnud nii vähe väärt kui aastal 2012. 1. jaanuaril 2004 saab praegune esimese lapse toetus 300 krooni ehk 19.18 eurot kümneaastaseks. Tänavu jaanuaris sai kümneseks teise lapse toetus, samuti 300 kr ehk 19.18 eurot.