Pankrotis ärist miljonifirmaks

Ometi on mees ise häbelik. "Teate, ma ise ei taha kuskil firgureerida ega rääkida ega pildile jääda. Olen saanud oma asja siiani edukalt ajada nii, et pole kuskil meedias olnud. Ettevõte on tubli, kuid räägin meie teise juhatuse liikmega, äkki tema saab teiega kokku. Mina ise tõesti ei taha fookusesse ronida," lausub Toodo telefonis sõbralikult.

Esiti tekitab selline häbelikkus isegi kahtlusi, kas tal on midagi varjata? Või on tal mõni halb kogemus meediaga?

Toodo hoiab madalat profiili

Helistades mõni päev hiljem mobiilile tagasi, võtab tema numbri pealt vastu juba ettevõtte Soome müügiga tegelev Eenok Preisfreund. "Veljo on ilmselt oma mobiili minu peale suunanud, ta teeb seda mõnikord," räägib Preisfreund, kes on ettevõttes tööd vihtunud juba 10 aastat. "Eks ma ikka puutun temaga kokku, ta on ju mu tööandja. Meie äril on läinud nii üles kui alla, on tehtud õigeid otsuseid ja eks äriõnne on ka olnud. Muidugi on palju tööd selle kõige nimel ka tehtud," räägib Preisfreund ettevõtte edukäigust ning lisab, et ettevõtte omanik Toodo on kogu aeg tähelepanu vältinud. " Ta väldib isegi oma sünnipäevasid, isegi oma töötajatel on teda siis kasvõi selleks, et õnne soovida, raske kätte saada.“

Ettevõtte staab asub Raplas

Õnneks lubab Toodo kolleeg ja ettevõtte juhatuse liige ning logistikajuht Ailar Laasma meiega kohtuda. Paneme autole hääled sisse ja kihutame Raplamaale, sest Art Link Baltic asub just seal. Läbi Rapla sõites jääb silma suur kirik, veidi ajahambast puretud haigla, mõni pood ning hunnikutes eramaju. Õhk on pigem vaikne ja väikesele linnale kohaselt veidi loid. Keerame sisse suure laokompleksi juurest, kus asubki Art Linksi staap. Üks pisike mikrobuss vuhiseb mööda keerulist kaldteed tagurpidi välisukse ette. Tolle auto juht on ilmselt seda manöövrit ka mitmeid kordi varem teinud, sest pikalt tahapeeglisse ei vaadata ja sõit kulgeb tempokalt.

Meid tervitab Laasma, kes on ettevõttega olnud seotud alates aastast 2001.  "Miks Veljo minuga kohtuda ei tahtnud?" küsin Laasma käest soojenduseks. "Ma ei teagi, tal on nii palju kohtumisi kogu aeg," lausub Laasma naerdes. "Kas ma võiksin talle veel proovida helistada? Tahaksin lisaks veel küsida..." lausun laua taha maha istudes. Laasma muigab ja lisab:" No proovige".

Istume Laasmaga ruumis, mille seintel on erinevad raamitud pildid - Audrey Hepburn ja Madonna raamitud poster. Teine sein on täis peegleid. "Kas kõik tellivad selliseid kandilisi raame või meenub ka midagi naljakat, teistsugust?" küsin Laasma käest. Ta naerab seepeale esiti, paneb käe põsele ja mõtleb. "Ei meenugi kohe midagi sellist," lisab ta siis mõne hetke pärast. Laasma pole samuti väga pika jutuga mees.

Venemaa turg on keeruline

OÜ Art Link Baltic põhitegevus on pildiraamide, raamitud postrite, raamitud peeglite ning paspartuude hulgimüük nii Eesti ,Läti, Leedu, Rootsi, Soome, Taani kui ka Vene turule. Eesti turust moodustab müük küll vaid 6%. "Venemaa turg on keeruline, läheb rahuldavalt. Pusimist on üksjagu, aga praegu asi toimib," räägib Laasma ja lisab, et põhiliselt müüakse ikkagi Soome, Rootsi ja Taani."Eks osalt, kui firma norrakatelt 2009. aastal üle võtsime tuli kliente ka kaasa, kuid osad on ka uued kliendid. Peale ülevõtmist firma käive kohe kahekordistus," rääkis Laasma, kelle sõnul ettevõttel hetkel nurisemiseks põhjust ei ole. 2011. aastal tehti käivet 5,6 mln eurot ja kasumiks keerutati 900 000 eurot.

"Järgmist aastat vaatame siiski veidi ettevaatlikumalt. Oleme juba nüüd palju kasvanud, et esialgu suurt hüpet ei plaani," lausus Laasma, kelle sõnul masu neid väga ei puudutanud. Kõige raskem aeg oli ettevõttes siis, kui võeti üle Norrakate ettevõte ja 200st töötajast tuli üle 100 inimese koondada.

Art Link Production kuulus Norra emaettevõttele, mis pankrotistus aastal 2009. Tol ajal ettevõttes müügiga tegeleva Art Link Balticu juht Veljo Toodo leidis võimaluse emafirma poolt pangale panditud vara välja osta ja sellega ettevõte kui juriidiline isik päästa, kuid tootmist päästa ei õnnestunudki. Tolleaegse juhatuse liikme Kristjan Kilbi sõnul olid grupisisesed müügifirmad tootmisele võlgu suurusjärgus 26 mln krooni ja Art Link Production polnud võimeline kohustusi täitma.Kilp leidis toona küll ka võimalikud uued investorid, ent riskid olemasoleva ettevõtte jätkamiseks olid toona veel liiga suured.

"See oli raske aeg, kuid õnneks tegi Saarioinen siia lähedale ka oma "Mamma" tehase ja paljud inimesed meilt said sinna tööle," räägib Laasma. "Veljo ostis ettevõtte siis välja. See oli hea diil," lausub Laasma.

Põhitootmine käib Hiinas

"Eesti ei suuda selles osas Hiinaga konkureerida, seal on nii palju odavam toota. Kõik toovad Hiinast, eks peame meiegi," muigab Laasma, kelle sõnul toodetakse teinekord ka lähedal asuvas ettevõttes Virr-Varr.

"Meie põhitrumbiks ongi eksport. Suudame konkureerida turul sellega, et toome Hiinast. Teiseks põhjuseks on muidugi ka hea tiim," räägib Laasma. "Katsume taset hoida hetkel ja hoiame silmad lahti," räägib juhatuse liige ja lisab, et ega Eesti turul neil konkurente väga olegi. Peamiselt Soomes ja Rootsis.

Kui hetkel töötab ettevõttes 25 inimest, siis tuleval aastal võib-olla mõni inimene võetakse juurde, kuid pigem lähenetakse uuele aastale ettevaatlikult. "Katsume jääda piiridesse, oleme kõvasti kasvanud. Mullu kasvasime paarkümmend protsenti ja sel aastal loodame, et 10% tuleb täis. Meil on maja kaupa täis, kui tahame laieneda, siis peame ringi vaatama," räägib Laasma, kelle sõnul Rapla on logistiliselt täiesti hea koht ning rendipinnad on ka odavamad. "Siin on palju soodsam pesitseda kui Tallinnas ja Rapla pole Tallinnast üldse nii kaugel," räägib ta.

Ettevõtte omanik Toodo on hingelt muusik

Veljo Toodo põhitöökohaks on Estonia Teatri orkestri puhkpillirühm, kus mees mängib metsasarve. „Veljol on palju reisimist ja hetkel ta Eestis ka ei viibi. Iseloomustavalt on ta ise öelnud, et ta on muusik ja äri on tema hobi," märgib tema kolleeg ja ettevõtte juhatuse liige ning logistikajuht Ailar Laasma. Veljo Toodol on samas orkestris ka kaksikvend Eivin Toodo, kes mängib orkestris viiulit.

Kolleeg Estonia Teatri orkestrist Edmuns Altmanis lausub, et Veljo võtab nii pillimängu kui äri väga tõsiselt.  "Kui Veljost rääkida, siis ta ei näe välja küll nagu ärimees või siis nagu muusik. Vaheaegadel ta ajab asju mobiiltelefoniga, kõnnib ringi ja räägib. Kuid samal ajal on tal kogu aeg käes ka metsasarv ja ta võtab mängimist ka väga tõsiselt. Tundub, et ta võtab mõlemat asja väga tõsiselt, nii tööd kui ka pillimängu," räägib Altmanis ja lisa: "Ega ta enda ettevõttest ei ole rääkinud, kuid me kõik ju näeme, millise autoga ta tööl käib. Kuid see on tema elu ja mis vahet sel on, mis autoga. Eks tal on kiire elu."

"Paljud orkestris on mõelnud selle peale, et inimene peab ilmselt armastama metsasarve mängu nii palju, et õhtuti peale tööpäeva ja ettevõttega tegelemist on tal jaksu ja tahtmist ka etendusi teha. (seal metsasarve mängida -  toim.) Talle meeldib muidu veel ka matkata ja kalal käia Kuid jah, ta armastab muusikat ilmselt lihtsalt nii palju. Eks see muusikute palk on nagu ta on, kuid see pole tema jaoks oluline. Ta tahab lihtsalt mängida. Inimesena on ta ka pigem tagasihoidlik, kuid samas kõigiga väga sõbralik. Mingit ülemust ta küll ei mängi!" räägib muusikust kolleeg.