Prokuratuur uuris Tavidi rolli kahtlases kullaskeemis

2010. aasta algusest kuni 2011. aasta kevadeni liikus siit läbi mitu tonni kullakange ja kuldehteid ehk niinimetatud romukulda, mille pealt käibemaksupetturid võisid kokku teenida 15-20 miljonit eurot kuritegelikku tulu, kirjutas Eesti Ekspress.

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul oli skeem üles ehitatud filigraanselt: tundmatud tõid Eestisse ostetud või varastatud kulda, müüsid selle koos käibemaksuga edasi, kuid jätsid käibemaksu ise riigile teadlikult ja tahtlikult tasumata, lõpuks jõudis kraam mitme vahendaja kaudu kokkuostjateni nagu Tavid ja K.A.Rasmussen.

Vahtra peab Tavidit heauskseks kullaostjaks – kes vähemasti on üritanud jätta sellise mulje –, ent tema sõnul pole Alar Tammingu suurosalusega Tavid saanud veel aru vajadusest valida hoolikalt kliente ja muretseda reputatsiooni pärast.