Juhtkiri: Tavid sai kaks ränka õppetundi

See ei ole "jama" ega tähenda finantsasutuse rahapesus süüdistamist - kuigi just niiviisi on Tavidi omanikud käsitanud meedia huvi Tavidi vastu (Kuno Rääki kommentaar tänases uudisloos; Tavidi preesikonverents 21.01.2009).

Tavidi valulised reageeringud on mõistetavad - pärast 2008. aasta kevadise skandaali ilmsiks tulekut kannatas Tavidi äri Bulgaarias. Pidev negatiivne tähelepanu närvutab äri.

Aga mitte meediat ei pea Tavid süüdistama - meedia samuti ainult vahendab infot -, vaid iseennast ja selles, et ei kontrollinud piisavalt oma klientide tausta. Sellest, et finantsvahendaja teavitab rahapesu andmebürood suurtest tehingutest, nagu seadus ette näeb, ilmselgelt ei piisa enda pahandustest eemalhoidmiseks. Või otsustab ettevõtte käitumise raha, mida valuutavahendusest suurtelt tehingutelt teenitakse, ka selline küsimus tekib.

Pigem võiks nüüd ka suurem tähelepanu Tavidile ja ka Sampole kasuks tulla - näitab kätte apsud, mida finantsasutused ise on teinud, aga ka kitsaskohad rahapesuvastases võitluses.

Äripäeva meelest on suurte summade liigutamisest rahapesu andmebüroo teavitamine ja teadetega tegelemine muutunud formaalseks. Büroo saab aastas tuhandeid teateid - 2008. aastal näiteks 13 841. Ääretu hulk materjali, mida iial läbi ei jõuta uurida. Neist 5846 olid seotud rahapesu, terrorismi rahastamise jms kahtlusega. 156 teadet jõudsid uurimisorganiteni, millest kolmandiku puhul algatati ka menetlus.

Ehkki Eesti saab juba Euroopa Nõukogu rahapesuvastase võitluse ekspertkomisjonilt Moneyval kiita, siis alati saab paremini - vähem formalismi ja rohkem tähelepanu sisulisele tööle, ettevõtete kontrollile. Ja kohtuasju, mis rahapesijatele koha kätte näitavad.

Autor: 1185-aripaev