25. oktoober 2012 kell 21:00

Soome uue tuumareaktori ehitus küsimärgi all

Euroopa majanduse kehvad väljavaated ning muutunud tuuled tuumaenergeetikas ajendasid Saksamaa energiahiidu E.ONi Soome uuest tuumajaama projektist välja astuma.

Kolmapäeval teatas firma, et müüb Soome turul kõik oma osalused, sealhulgas 34% konsortsiumist Fennovoima Oy, mis sai 2010. aastal Soome parlamendilt loa ehitada Soome põhjaossa Pyhäjokile uus 1600–1800megavatine tuumajaam.

“Seda me küll ei oodanud,” kommenteeris Fennovoima juhatuse esimees Pekka Ottavainen agentuurile Bloomberg.  Esimese ehmatuse järel lubavad Fennovoima osanikud projektiga jätkata, ehkki oskusteave tulnuks valdavalt just E.ONilt.

Välistada ei saa aga ka seda, et Pyhäjoki reaktor jääb ehitamata, mis Pareto Securities ASA hinnangul tähendaks Põhjala elektriturul kõrgemat hinnataset.

Tuumaenergia tulevik on praegu ebakindel. E.ON põhjendas oma lahkumist Soome turult nõrga majanduskonjunktuuriga Euroopas ning  plaaniga keskenduda Skandinaavias Rootsi ja Taani turule. Tõenäoliselt on põhjusi rohkem, sest ajast, mil E.ON 2008. aastal teatas, et osaleb Soome uut reaktorit kavandavas konsortsiumis, on palju muutunud.

Kogu tuumaeneria tulevik on praegu palju ebakindlam pärast Jaapanis Fukushima tuumajaamas toimunud suurõnnetust. Ühelt poolt tähendab see poliitilisi riske – külma dušina tuli Saksamaa valitsuse kannapööre energiapoliitikas, kus nüüd on siht 2022. aastaks tuumaenergiast üldse loobuda. Pooled Saksamaa reaktorid on juba seisma pandud.

E.ONile, RWE-le ja teistele Saksamaa elektritootjatele tähendas see olulist kasumi vähenemist ja suurkoondamisi ning strateegia ümbervaatamist. Olulisemal kohal on nüüd taastuvenergeetika ning võlakriisis vinduva Euroopa asemel pigem arenevad turud, nagu Brasiilia ja Türgi. Enne Soome projektist lahkumist väljus E.ON koos RWEga uue tuumajaama projektist Suurbritannias.

Teisalt tõstavad Fukushima õnnetuse järel karmistunud ohutusnõuded ehituse hinda.

Ja seda oludes, kus Euroopa majandus vaevleb võlakriisi käes. Majanduse kiiret toibumist pole näha ja nii ei oodata ka erilist elektrienergia nõudluse kasvu. Praeguse hinnataseme juures ei oleks tuumajaama investeering tasuv, kirjutas Kauppalehti.

Ka Soome majanduses ei ole parimad päevad. Käimas on suured struktuursed muutused, mis võivad samuti energianõudlust vähendada, kui energiamahukad tööstusharud end koomale tõmbavad. Teisipäeval kirjutas Kauppalehti, et 2008. aastast alates on Soome tööstussektorist kadunud 15% töökohtadest. Firmad ei ürita enam nagu kriisi alguses ajutiste meetmetega töökohti hoida, sest on mõistetud, et langus pole ajutine. Viimased suuremad koondajad on Rautaruukki ja Stora Enso.

Asendaja võib tulla Rootsist. E.ONi asemele tuleks uus investor leida hiljemalt tuleva aasta kevadel, mil Fennovoima peaks valima reaktori tarnija (valikus Areva ja Toshiba) ning osanikud võtma siduvaid rahalisi kohustusi.

Eelistatavalt peaks uus investor olema tuumaenergeetika kogemusega, kuid sellise leidmine ei ole kerge. Juha Kinnunen analüüsifirmast Inderes peab üheks kandidaadiks Rootsi riigile kuuluvat Vattenfalli. Fortumiga, mis 2010. aastal uue reaktori ehitamiseks luba ei saanud, ta ei arvesta, sest müügis on vaid vähemusosalus ja firma teatas just, et plaanib kulutusi vähendada, kirjutas Reuters.

Projekti elluviimine aga jätkub, kinnitas agentuurile Pekka Ottavainen. “Usume jätkuvalt, et see jaam ehitatakse, hoolimata sellest suurest muudatusest,” ütles ta.

Ka mitu Fennovoima konsortsiumi kuuluvat firmat, keda Soome meedia küsitles, kinnitasid, et jätkavad ning usuvad projekti. Tõehetk, nagu öeldud, tuleb 2013. aasta kevadel.

Venemaa võib edaspidi hakata Soomest elektrit ostma

Soome võrguoperaator Fingrid Oy möönis, et teeb Vene poolega koostööd, et võimaldada piiriülest elektrikaubandust mõlemas suunas.Seni on esimese ühenduse valmimise järel 1960. aastatel elektrit müüdud vaid Venemaalt Soome.Nüüd on aga elektrienergia hind Peterburi ümbruses suurema osa aastast juba Soome hinnatasemest kõrgem, vahendas agentuur Bloomberg. See on märk, et on vaja tehnilisi ja kommertslahendusi, mis võimaldaksid elektrienergial liikuda odavamast piirkonnast kallimasse, ütles Fingridi arendusjuht Juha Hiekkala sel nädalal Tamperes toimunud konverentsil.Viimasel kümnendil on Soome Venemaalt elektrienergiat importinud keskmiselt 12 tera­vatt-tundi aastas. Kuid nüüdseks on kogus vähenenud, sest see ei tasu enam ära, ütles Hiekkala. “Kõnelustest Vene osapoolega oleme aru saanud, et tegemist on struktuurse muudatusega, vanu aegu enam tagasi ei tule.”Elektrienergia hind peaks Soomes kerkima enam kui 30%, see on kuus keskmiselt enam kui 50 eurot megavatt-tunnist, et käivituks import Venemaalt, ütles Energiakolmio Oy portfellihaldur Toni Sjöblom.

Taust

Loa sai kaks tuumaelektrijaama

2010. aastal andis Soome valitsus loa kahe uue tuumareaktori ehitamiseks, et kindlustada Soome tööstusele mõistliku hinnaga elektrienergia.Loa said Teollisuuden Voima Oy ja Fennovoima Oy, Fortumi taotlus lükati tagasi.Fennovoima Oy on enam kui 60 osanikust koosnev konsortsium 1600–1800 MW tuumajaama ehitamiseks Pyhäjokile Põhja-Soomes.Suurim osanik oli seni E.ON 34 protsendiga.Teiste osanike seas Outokumppu, Boliden, Kesko jt.Projekti maksumus on 4–6 miljardit eurot ja see peaks valmima 2020. aastal.Olkiluotos ehitamisel olev uus reaktor pidi valmima 2009. aastaks, kuid viivituste tõttu on uus tärmin alles 2015. aasta.

Hetkel kuum