7. november 2012 kell 21:00

Tallinna börs on saanud uue esiinvestori

Vähem kui aastaga on Saaremaal tegutsev ettevõtja Sven Lennart Alpstal paigutanud kohalikule aktsiaturule enam kui viis miljonit eurot. Võrdluseks, kõik Swedbanki II samba pensionifondid kokku on investeeridnud Baltimaade aktsiaturgudele kõigest 1,6 miljonit eurot.  Alpstal on oma Eestisse tehtud aktsiainvesteeringutelt teeninud sel aastal tulu 20–30%.

Oma toimetamistes hoiab Rootsis sündinud ärimees aga ülimalt madalat profiili. Pea ainsaks kokkupuuteks meediaga on tal olnud figureerimine Äripäeva rikaste edetabelis. Sel aastal hindas Äripäev Alpstali varanduseks 28,8 miljonit eurot, millega ta platseerus Rikaste TOPis 75. kohale.

Alpstali rikkuse taga on Saaremaal kaatreid ehitav AS Luksusjaht, mida ta oma jõudude ja rahaga on üles ehitanud juba peaaegu viisteist aastat.

Kui veel aasta alguses oli Luksusjahi omanik investeerinud Tallinna börsile 0,4 miljonit eurot, siis järjepidevalt investeeringuid tehes on ta suutnud praeguseks oma aktsiaportfelli kasvatada enam kui 5,5 miljoni euroni. Ka viimaste nädalate jooksul on Alpastal jätkanud Tallinna börsil sisseoste ning soetanud juurde Nordeconi aktsiaid.

Summad, mis Luksusjaht on kohalikule aktsiaturule paigutanud, pole ettevõtte jaoks mingi kommiraha. Arvestades Luksusjahil 2011. aasta lõpus kontol olnud vabu vahendeid (ca 6 miljonit eurot), võib oletada, et enamik ettevõtte vabast rahast on nüüdseks randunud Tallinna börsil.

Tõusnud mõjukaks aktsionäriks. Luksusjahi aktsiaportfelli on leidnud tee Baltika, Tallinna Kaubamaja, Olympicu, Tallinki ja Nordeconi aktsiad. Toomas Lumani suurosalusega ehitusfirmas on ta vaikselt väärtpaberid kokku ostes jõudnud tõusta juba suuruselt neljandaks aktsionäriks ning võiks soovi korral hakata nõudma kohta ettevõtte nõukogus.Lumani sõnul pole tal au Alpstali tunda ja tal puuduvad andmed, et ka kellegi teisega nõukogust oleks Alpstal ühendust võtnud.Pikki aastaid Tallinna aktsiaturule aktiivselt raha paigutanud rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson tunnistab, et on Alpstali nime küll kuulnud, kuid ta ei ole temaga kunagi kohtunud. “Ma ei ole kuulnud, et minu tutvusringkonnast oleks keegi üldse temaga tuttav,” märgib Andersson.Tallinna börsile viimaste aastate jooksul suuri investeeringuid teinud LHV pensionifondide juht Andres Viisemann sõnas samuti, et pole Alpstaliga kokku puutunud ega oska teda ka iseloomustada.Täielikult märkamatuna pole siiski Alpstal oma äri ajanud. Kuressaare pikaaegne linnapea Urve Tiidus iseloomustab teda kui sümpaatset, tagasihoidlikku ja töökat meest, keda võib juba saarlaseks pidada. “Ilma suurema kärata on ta üles ehitanud eduka luksusjahte tootva firma, mille toodangu populaarsus ekspordiartiklina aina kasvab,” sõnab praegune riigikogu liige.

Maksusüsteem meelitas Eestisse. Veidi soostub tagasihoidlikust ärimehest rääkima üks tema äripartner, kuid ka tema ei soovi oma nime avalikustada. Äripartneri sõnul oli Alpstali Eestisse tuleku üks põhjus siinne maksusüsteem.Eesti maksusüsteemi eelist on Alpstal ka igati ära kasutanud. 1990ndate lõpust aastast aastasse vaid kasumit näidanud ettevõttest on Rootsi ärimees võtnud dividende tagasihoidlikult. Viimati 2006. aastal 128 000 eurot (2 miljonit krooni). Peamiselt on kasumid liikunud tootmise laiendamiseks või arvelduskontole. Äripartner ei soovi Alpstali investeeringuid kommenteerida, kuid möönab, et kaatriehitaja kogub raha hästi hoolikalt.Pikemast intervjuust Alpstal keeldub. Hästi eesti keelt rääkiv ärimees märgib telefonis, et ta pole avastanud börsi sel aastal, vaid on tegelnud investeerimisega kogu elu. “Eks ta veidi riskantne (Tallinna börsile – toim) investeerida ole, kuna tegemist on väikese börsiga,” sõnab Alpstal. Ta lisab, et eks need börsiinvesteeringud üks väike mäng ole. “Oma firma on ikka kindel,” lisab Alpstal ja uurib, mida ajakirjanik ise Tallinna börsist arvab. Kinnitan tema usku, et pikaajaliselt tasub kohalikule aktsiaturule investeerida küll.

Kuressaare üks suuremaid tööandjaid. Pikemalt Alpstal oma aktsiainvesteeringutest rääkima ei nõustu. Küll aga on ta nõus veidi rääkima kaatrite ehitamisest. Alpstal on paatite ehitamisega tegelnud peaaegu suurema osa oma elust. “Viisteist aastat Rootsis ja teine viisteist juba Eestis. Praegu on lõppemas kaks aastat kestnud tootmishoone ehitus Roomassaare poolsaarel.”Tehast laiendatakse, et saaks hakata tootma Luksusjahi kõige suuremat, 24 meetrini ulatuvat kaatrit Delta 80IPS. “Rootsis töötab meil kaatrite arendaja, aga kõik ülejäänud töötajaid on Eestist,” märgib Alpstal, kes on enam kui 110 töötajaga Kuressaare üks suurimad tööandjaid.“Praegu on turg väga keeruline ning mis toimub, pole normaalne. Aga õnneks on meil head kliendid,” sõnab kaatritootja, kes on viimasel ajal hakanud otsima uusi turge, et vähendada oma sõltuvust Rootsist, mis annab siiani umbes 95% firma aastakäibest. 2011. aasta aruandes nimetatakse Hiinat, Taiwanit, Prantsusmaad, Itaaliat ning Monacot.Alpstal vihjab, et uute turgude vallutamiseni on üksjagu minna. Luksusjahi stabiilset arengut arvestades võib arvata, et see on vaid aja küsimus.

Kommentaar

Luksusjaht on olnud Saaremaal üks suurema üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõtteid

Urve Tiidus, riigikogu liige, Kuressaare linnapea 2006–2011Sven Lennart Alpstal on väga sümpaatne mees, teda võib praktiliselt juba saarlaseks pidada. Räägib hästi eesti keelt. Ilma suurema kärata on ta üles ehitanud eduka ja areneva luksusjahte tootva firma, mille toodangu populaarsus ekspordiartiklina järjest kasvab. Purjetajad teavad, kui sageli võib Skandinaavias ja mujal Euroopa vetes kohata Saaremaal toodetud Rootsi brändiga jahte. Kui sellele lisada suuremad kaatrid, siis edendab rootslane Sven Lennart Alpstal Saaremaa ja Rootsi koostöös tänapäevasel tasemel laevaehituse traditsioone, mis mõlemale riigile on ajalooliselt omased. Tublid ettevõtjad on tööandjatena kohalikule omavalitsusele alati olulised. Linn on tema firmat ka mitmel korral tunnustanud, näiteks meenub, et 2006. aastal oli Luksusjaht AS üks suurema üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõtteid. Kui satute Roomassaare poolsaarele Kuressaares, siis märkamata see ettevõte ei jää. See, et Saaremaal ehitatakse paljudes ettevõtetes väikelaevu, räägib ühtaegu, et armastus mere vastu pole inimestes raugenud, aga ka seda, kui tähtis on ettevõtluses leida tooted, mis on ainulaadsed ja omas klassis parimad.  

Hetkel kuum