Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börs on saanud uue esiinvestori

    Vähem kui aastaga on Saaremaal tegutsev ettevõtja Sven Lennart Alpstal paigutanud kohalikule aktsiaturule enam kui viis miljonit eurot. Võrdluseks, kõik Swedbanki II samba pensionifondid kokku on investeeridnud Baltimaade aktsiaturgudele kõigest 1,6 miljonit eurot.  Alpstal on oma Eestisse tehtud aktsiainvesteeringutelt teeninud sel aastal tulu 20–30%.

    Oma toimetamistes hoiab Rootsis sündinud ärimees aga ülimalt madalat profiili. Pea ainsaks kokkupuuteks meediaga on tal olnud figureerimine Äripäeva rikaste edetabelis. Sel aastal hindas Äripäev Alpstali varanduseks 28,8 miljonit eurot, millega ta platseerus Rikaste TOPis 75. kohale.
    Alpstali rikkuse taga on Saaremaal kaatreid ehitav AS Luksusjaht, mida ta oma jõudude ja rahaga on üles ehitanud juba peaaegu viisteist aastat.
    Kui veel aasta alguses oli Luksusjahi omanik investeerinud Tallinna börsile 0,4 miljonit eurot, siis järjepidevalt investeeringuid tehes on ta suutnud praeguseks oma aktsiaportfelli kasvatada enam kui 5,5 miljoni euroni. Ka viimaste nädalate jooksul on Alpastal jätkanud Tallinna börsil sisseoste ning soetanud juurde Nordeconi aktsiaid.
    Summad, mis Luksusjaht on kohalikule aktsiaturule paigutanud, pole ettevõtte jaoks mingi kommiraha. Arvestades Luksusjahil 2011. aasta lõpus kontol olnud vabu vahendeid (ca 6 miljonit eurot), võib oletada, et enamik ettevõtte vabast rahast on nüüdseks randunud Tallinna börsil.
    Tõusnud mõjukaks aktsionäriks. Luksusjahi aktsiaportfelli on leidnud tee Baltika, Tallinna Kaubamaja, Olympicu, Tallinki ja Nordeconi aktsiad. Toomas Lumani suurosalusega ehitusfirmas on ta vaikselt väärtpaberid kokku ostes jõudnud tõusta juba suuruselt neljandaks aktsionäriks ning võiks soovi korral hakata nõudma kohta ettevõtte nõukogus.Lumani sõnul pole tal au Alpstali tunda ja tal puuduvad andmed, et ka kellegi teisega nõukogust oleks Alpstal ühendust võtnud.Pikki aastaid Tallinna aktsiaturule aktiivselt raha paigutanud rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson tunnistab, et on Alpstali nime küll kuulnud, kuid ta ei ole temaga kunagi kohtunud. “Ma ei ole kuulnud, et minu tutvusringkonnast oleks keegi üldse temaga tuttav,” märgib Andersson.Tallinna börsile viimaste aastate jooksul suuri investeeringuid teinud LHV pensionifondide juht Andres Viisemann sõnas samuti, et pole Alpstaliga kokku puutunud ega oska teda ka iseloomustada.Täielikult märkamatuna pole siiski Alpstal oma äri ajanud. Kuressaare pikaaegne linnapea Urve Tiidus iseloomustab teda kui sümpaatset, tagasihoidlikku ja töökat meest, keda võib juba saarlaseks pidada. “Ilma suurema kärata on ta üles ehitanud eduka luksusjahte tootva firma, mille toodangu populaarsus ekspordiartiklina aina kasvab,” sõnab praegune riigikogu liige.
    Maksusüsteem meelitas Eestisse. Veidi soostub tagasihoidlikust ärimehest rääkima üks tema äripartner, kuid ka tema ei soovi oma nime avalikustada. Äripartneri sõnul oli Alpstali Eestisse tuleku üks põhjus siinne maksusüsteem.Eesti maksusüsteemi eelist on Alpstal ka igati ära kasutanud. 1990ndate lõpust aastast aastasse vaid kasumit näidanud ettevõttest on Rootsi ärimees võtnud dividende tagasihoidlikult. Viimati 2006. aastal 128 000 eurot (2 miljonit krooni). Peamiselt on kasumid liikunud tootmise laiendamiseks või arvelduskontole. Äripartner ei soovi Alpstali investeeringuid kommenteerida, kuid möönab, et kaatriehitaja kogub raha hästi hoolikalt.Pikemast intervjuust Alpstal keeldub. Hästi eesti keelt rääkiv ärimees märgib telefonis, et ta pole avastanud börsi sel aastal, vaid on tegelnud investeerimisega kogu elu. “Eks ta veidi riskantne (Tallinna börsile – toim) investeerida ole, kuna tegemist on väikese börsiga,” sõnab Alpstal. Ta lisab, et eks need börsiinvesteeringud üks väike mäng ole. “Oma firma on ikka kindel,” lisab Alpstal ja uurib, mida ajakirjanik ise Tallinna börsist arvab. Kinnitan tema usku, et pikaajaliselt tasub kohalikule aktsiaturule investeerida küll.
    Kuressaare üks suuremaid tööandjaid. Pikemalt Alpstal oma aktsiainvesteeringutest rääkima ei nõustu. Küll aga on ta nõus veidi rääkima kaatrite ehitamisest. Alpstal on paatite ehitamisega tegelnud peaaegu suurema osa oma elust. “Viisteist aastat Rootsis ja teine viisteist juba Eestis. Praegu on lõppemas kaks aastat kestnud tootmishoone ehitus Roomassaare poolsaarel.”Tehast laiendatakse, et saaks hakata tootma Luksusjahi kõige suuremat, 24 meetrini ulatuvat kaatrit Delta 80IPS. “Rootsis töötab meil kaatrite arendaja, aga kõik ülejäänud töötajaid on Eestist,” märgib Alpstal, kes on enam kui 110 töötajaga Kuressaare üks suurimad tööandjaid.“Praegu on turg väga keeruline ning mis toimub, pole normaalne. Aga õnneks on meil head kliendid,” sõnab kaatritootja, kes on viimasel ajal hakanud otsima uusi turge, et vähendada oma sõltuvust Rootsist, mis annab siiani umbes 95% firma aastakäibest. 2011. aasta aruandes nimetatakse Hiinat, Taiwanit, Prantsusmaad, Itaaliat ning Monacot.Alpstal vihjab, et uute turgude vallutamiseni on üksjagu minna. Luksusjahi stabiilset arengut arvestades võib arvata, et see on vaid aja küsimus.
    Kommentaar
    Luksusjaht on olnud Saaremaal üks suurema üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõtteid
    Urve Tiidus, riigikogu liige, Kuressaare linnapea 2006–2011Sven Lennart Alpstal on väga sümpaatne mees, teda võib praktiliselt juba saarlaseks pidada. Räägib hästi eesti keelt. Ilma suurema kärata on ta üles ehitanud eduka ja areneva luksusjahte tootva firma, mille toodangu populaarsus ekspordiartiklina järjest kasvab. Purjetajad teavad, kui sageli võib Skandinaavias ja mujal Euroopa vetes kohata Saaremaal toodetud Rootsi brändiga jahte. Kui sellele lisada suuremad kaatrid, siis edendab rootslane Sven Lennart Alpstal Saaremaa ja Rootsi koostöös tänapäevasel tasemel laevaehituse traditsioone, mis mõlemale riigile on ajalooliselt omased. Tublid ettevõtjad on tööandjatena kohalikule omavalitsusele alati olulised. Linn on tema firmat ka mitmel korral tunnustanud, näiteks meenub, et 2006. aastal oli Luksusjaht AS üks suurema üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõtteid. Kui satute Roomassaare poolsaarele Kuressaares, siis märkamata see ettevõte ei jää. See, et Saaremaal ehitatakse paljudes ettevõtetes väikelaevu, räägib ühtaegu, et armastus mere vastu pole inimestes raugenud, aga ka seda, kui tähtis on ettevõtluses leida tooted, mis on ainulaadsed ja omas klassis parimad.  
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Enefit Green kasvatas mais elektritootmist kolmandiku võrra
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.