Täna kutsus tarbijakaitseamet kokku ümarlaua, kus ettevõtjad, juristid, tarbijad ja ametnikud arutlesid 2011. aastast Eestis kehtinud vastutustundliku laenamise põhimõtete ning nende praktikas rakendamise üle.

Vastutustundliku laenamise põhimõtete eesmärk on vältida ülelaenamist ja selleks on krediidiandjatele pandud kaks kohustust: kontrollida tarbija maksevõimet ning anda lepingueelsete läbirääkimiste käigus piisavalt infot ja selgitusi, et tarbija saaks teha läbimõeldud otsuse. Tarbijakaitseameti vastvalminud uuring tuvastas, et nende põhimõtete järgimisega on Eestis väikelaene, järelmaksu ja krediitkaarte väljastavatel ettevõtetel tõsiseid raskusi.

Uuringu käigus tegid testkliendid pankades, kiirlaenukontorites, krediitkaarte ja järelmaksu andvates kauplustes kokku 87 ostlust. Tulemused näitasid üheselt, et kõikidel krediidiandjatel on probleeme tarbijatele selgituste andmisega. Lepingutingimustest rääkimisel piirduvad teenindajad enamasti kuumakse ja intressiprotsendi nimetamisega. Krediidilepingutele kehtivale 14-päevasele taganemisõigusele, lepingu rikkumisega kaasnevatele sanktsioonidele ning makseraskustesse jäämise tagajärgedele juhitakse tarbijate tähelepanu vaid üksikutel juhtudel. „Tagatipuks sai uuringusse teadlikult kaasatud 21st töötust testkliendist positiivse laenuotsuse 16. Järelmaksuandmisest sissetulekuta inimestele ei keeldutud ühelgi juhul,“ tõi kõige üllatavama fakti välja tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. 

Sellised tulemused näitavad Sooniste sõnul selgelt, et valitseva majanduskriisi põhjused ei ole reaalses elus suurt osa Eesti tarbijakrediidi turust kuidagi kainestanud ja tegelikust vastutustundlikkusest laenamisel räägivad heal juhul vaid seadusandjad. „Kurblooline on muidugi ka fakt, et pohmell selles sektoris jääb põdemiseks peaasjalikult tarbijatele ja läbi sotsiaalabi kõikidele maksumaksjatele,“ lisas ta.