Hinnatõus kasvatab energiasäästuoskust

Esmalt suurenevad tulevikus Agani sõnul elektrikulud ja -tarbimine. See tagab aga omakorda elektrimüüjatele kasvava turupotentsiaali. Samuti suureneb uue Euroopa Liidu energiasäästudirektiivi mõjul tarbijate teadlikkus energiasäästust, sest direktiivi meetmed peaksid tõstma tarbijate huvi säästu vastu.

Tarbijate teadlikkust tõstab Agani väitel ka konkurentsi tihenemine. Praegu pakub Eesti kodutarbijale elektrit seitse müüjat, Leedus on aktiivseid müüjaid üle kahekümne.

Agan märkis, et lähiajal minnakse üle ka kaugloetavatele arvestitele, mille abil on võimalik veebist oma tarbimist jälgida, et kuludel silm peal hoida.

Laiema mõjuna tõi Agan välja turgude integreerumise, mis tähendab, et elektribörs tekib sinna, kus seda veel ei ole. Nii laieneb turg veelgi ning seda ka müüjate jaoks, kellel on paremini võimalik riske maandada.

Venemaa elektri plussid. Oluliseks teguriks pidas Agan ka Venemaa elektrit, mille konkurentsieelise kadumine on aga veel ebaselge.

“Venelastel on tohutu äri ja selge eelis Baltimail  müüa. Kes investeeriks uude elektrijaama, kui on teada, et venelased võivad tulla igal juhul? Nad mõjutavad kogu Euroopa Liidu energiaturgu,” märkis Agan ning selgitas, et Venemaal on võimalik elektrit toota väga madalate kuludega, mistõttu on neil võimalus hinda kõrgeks ajada ja sel kombel suurt kasumit teenida.

Kolmandatest riikidest tuleva elektrienergia konkurentsieelis on samuti üks probleeme, mida Agani sõnul lähiajal lahendada tuleb. Samuti näeb ta murekohana Eesti ja Läti ülekandevõimsuste jagamist, mis on praegu väga lühiajaline. See tähendab, et kauplejad võtavad pikaajaliste fikseeritud hindadega tarnete pakkumisel suuri riske ning taas on eelis Venemaa elektripakkujatel.

Ettekandest selgus, et kolmas probleem on elektribörsi puudumine Lätis, kuid nüüdseks on selge, et NordPoolSpot alustab seal lähiajal tegevust.