Valitsus andis masu ajal Ericssoni tehase Eestisse meelitamiseks lubaduse toetada läbi EASi ettevõtte tehnoloogiainvesteeringuid, mis nüüd aga võidakse Ericssonilt tagasi nõuda.
Valitsus eesotsas majandusminister Juhan Partsiga lubas 2009. aastal Ericssoni tehase Eestisse saamiseks toetada ettevõtte tehnoloogiainvesteeringuid 20 protsendi ulatuses, kirjutas Eesti Päevaleht.
Nüüd aga soovitakse Ericssonilt tagasi küsida 1,2 miljoni euro eest saadud eurotoetusi. Eesti suurim välisinvestor on üks neist 61 toetusprojektist, kelle puhul on rikutud riigiabi jagamise reegleid. Ericsson esitas taotluse toetuse saamiseks 2010. aasta märtsis, kuid oli juba jaanuaris esitanud selle eest soetada plaanitavate seadmete tarnijale tellimused. ELi riigiabi reeglite järgi ei saa sellisel juhul lugeda toetust põhjendatuks, sest näib, nagu oleks ettevõte ka ilma toetuseta plaaninud investeeringud ära teha.
Rahandusministeeriumi auditist selgub, et nii ei käitunud Ericsson Eesti mitte omal algatusel, vaid EASi soovitusel. 17. detsembril 2009 saadetud e-kirjas soovitas EAS Ericssonil tellimused ära teha ja jätta maksmine taotluse esitamise järgsesse aega.
Majandusministri sõnul on asja lahendamine nüüd EASi kätes. EASi uus juht Raul Parusk ütles, et nad otsivad koostöös majandus- ja rahandusministeeriumiga sobivat lahendust.
Maailma suurim mobiilsidevõrkude tootja Ericsson AB hindab kaheksa miljardi Rootsi krooni (0,92 mld euro) võrra alla ST-Ericssoni ühisettevõtte väärtust.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.