Komisjon tahab ka seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi lükata – 1. jaanuarilt 1. juulile.

“Pingutasime, et leida kompromissi riigi­eelarve tasakaalu ja veeteetasude vahel, mille järsk tõus mõjuks majandusele halvavalt,” kommenteeris muudatusi majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

“Kuigi merendus ei moodusta protsentuaalselt Eesti majandusest suurt osa, sõltuvad selle sektori elujõulisusest mitu teist olulist  vald­konda nagu turism, laevaehitus, transiit jm. Peame silmas pidama, et meie ettevõtjad ei kaotaks tasude tõusu tagajärjel konkurentsivõimet,” märkis ta.

Kallas ei osanud vastata küsimusele, kui palju riik kavandavate muudatustega maksu kogub. “Tegelikult on niimoodi, et kui me praegu otsustasime teisiti, kui oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek, siis nad peavad arvutused ümber tegema. Peame eelarvest need kohad leidma, millega muudatustest tulenevaid puudujääke katta,” märkis Kallas.

Ta lisas, et see summa peaks selguma homme. “Meie komisjon eelarvega ei tegele ja need kohad peab leidma ministeerium. Loomulikult me ei saa halvendada eelarve tasakaalu. Vaatame, mis edasi saab,” lausus Kallas.

Transiidifirmade seisukohad vastuolulised. Transiidifirma DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski uues korras leevendust ei näe. “See on ikkagi noaga selga löömine, mida valitsus teeb. See ei ole leevendus. Veeteetasud tõusevad meie jaoks ikkagi 450%. Vahet ju ei ole, kas 600% või 450%,” oli Volohhonski pahane. “See on vassimine, majandus­ministeerium oleks pidanud tegema analüüsi ja arvutama, enne kui nad seaduse­muudatust tegid, ning näitama, kuidas nad arvutasid.”

DBT ettepanek majanduskomisjonile oli, et selliseid muudatusi ei tohiks üldse teha, sest neil on riigile väga valusad tagajärjed. “See, et lükkasid pool aastat edasi, ei ole samuti leevendus. Seaduse järgi nad poleks tohtinud seadust uuest aastast vastu võtta, sest rohkem kui kuu aega tuleb ette öelda ,” selgitas ta.

Volohhonski sõnul tuleb nüüd mõelda, mida teha, et konkurentsivõimet säilitada. “Praegu on nii, et investorid, k.a kaubaomanikud, maksavad need tasud kinni, aga mida nad vastu saavad? Investor peab vaatama tulevikku ja teadma, mida ta investeerigu eest saab. Investorid pööravad aga pigem selja ja lähevad teiste sadamatesse. Ilmselt algab nende muudatuste tõttu nüüd kohtuasjade kett,” lausus ta.

Esteve Terminal ASi juhatuse esimees Üllar Raad pidas majanduskomisjoni otsust positiivseks, sest kui see oleks vastu võetud sellisel määral, nagu esialgu planeeriti, oleks see olnud konkurentsivõimele kohutav ja kahjustanud mainet.

“Väga hea, et seda seadusemuudatust pool aastat edasi lükati. Kui nad leevendasid tasusid poole võrra, siis see tekitab ka poole võrra vähem peavalu,” sõnas Raad. Ta tõdes, et oleks muidugi parem olnud, kui seadusemuudatus võetaks vastu 2014. aastal. “Aasta aega on viisakas ette öelda, aga ka pool aastat on oluliselt parem. Täiesti vastuvõetamatu oleks kuuajase etteteatamisajaga maksutõus rakendada,” märkis ta.

 

Mida otsustati?

Majanduskomisjoni muudatuste kohaselt vähendatakse huvireise sooritavate reisilaevade ja 1A jääklassiga laevade veeteetasu ühikuhinda ning tanklerite ja muude kaubalaevade veeteetasude maksimaalset suurust ühe reisi kohta.Eesti sadamaid vähemalt viis korda kuus külastavatele reisilaevadele tehakse erisus igakuiste maksete näol, nii saab maksmist jaotada kogu kalendriaastale. Ka võimaldatakse remonti saabunud laeva eest tasuda veeteetasu vaid 50% kehtestatud tasumääradest.Eelnõuga kehtestatakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu asemel ühtne veeteetasu. Samuti muudetakse täielikult seni kehtinud tasude arvestamise aluseid, kuna minnakse üle ühel kogumahutavusühikul (1 GT) põhinevale tasu suurusele, millega korrutatakse laeva kogumahutavus.Veel kehtestatakse piirmäärad, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea.