Kallas ei osanud vastata küsimusele, kui palju riik kavandavate muudatustega maksu kogub. “Tegelikult on niimoodi, et kui me praegu otsustasime teisiti, kui oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek, siis nad peavad arvutused ümber tegema. Peame eelarvest need kohad leidma, millega muudatustest tulenevaid puudujääke katta,” märkis Kallas.
Ta lisas, et see summa peaks selguma homme. “Meie komisjon eelarvega ei tegele ja need kohad peab leidma ministeerium. Loomulikult me ei saa halvendada eelarve tasakaalu. Vaatame, mis edasi saab,” lausus Kallas.
Transiidifirmade seisukohad vastuolulised. Transiidifirma DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski uues korras leevendust ei näe. “See on ikkagi noaga selga löömine, mida valitsus teeb. See ei ole leevendus. Veeteetasud tõusevad meie jaoks ikkagi 450%. Vahet ju ei ole, kas 600% või 450%,” oli Volohhonski pahane. “See on vassimine, majandusministeerium oleks pidanud tegema analüüsi ja arvutama, enne kui nad seadusemuudatust tegid, ning näitama, kuidas nad arvutasid.”
DBT ettepanek majanduskomisjonile oli, et selliseid muudatusi ei tohiks üldse teha, sest neil on riigile väga valusad tagajärjed. “See, et lükkasid pool aastat edasi, ei ole samuti leevendus. Seaduse järgi nad poleks tohtinud seadust uuest aastast vastu võtta, sest rohkem kui kuu aega tuleb ette öelda ,” selgitas ta.
Volohhonski sõnul tuleb nüüd mõelda, mida teha, et konkurentsivõimet säilitada. “Praegu on nii, et investorid, k.a kaubaomanikud, maksavad need tasud kinni, aga mida nad vastu saavad? Investor peab vaatama tulevikku ja teadma, mida ta investeerigu eest saab. Investorid pööravad aga pigem selja ja lähevad teiste sadamatesse. Ilmselt algab nende muudatuste tõttu nüüd kohtuasjade kett,” lausus ta.
Esteve Terminal ASi juhatuse esimees Üllar Raad pidas majanduskomisjoni otsust positiivseks, sest kui see oleks vastu võetud sellisel määral, nagu esialgu planeeriti, oleks see olnud konkurentsivõimele kohutav ja kahjustanud mainet.
“Väga hea, et seda seadusemuudatust pool aastat edasi lükati. Kui nad leevendasid tasusid poole võrra, siis see tekitab ka poole võrra vähem peavalu,” sõnas Raad. Ta tõdes, et oleks muidugi parem olnud, kui seadusemuudatus võetaks vastu 2014. aastal. “Aasta aega on viisakas ette öelda, aga ka pool aastat on oluliselt parem. Täiesti vastuvõetamatu oleks kuuajase etteteatamisajaga maksutõus rakendada,” märkis ta.