Kas Tallinna insaideritel on firmasse usku?

Teoreetiliselt peaksid insaiderid olema tõrksad oma firma aktsiaid ostma, kui nende enda varaline seis ähvardab seetõttu halveneda. Seega on ainus loogiline järeldus, et insaiderid ostavad aktsiaid enamasti juhul, kui firma väljavaated on positiivsed.

Uuringud on näidanud, et insaiderid ostavad aktsiaid pigem siis, kui firmal läheb hästi või hakkab hästi minema, ning nende käitumist või oste jäljendades on suur tõenäosus edestada üldist turgu tootluse poolest. Kui mujal maailmas ei suuda investorid kõigi börsifirmade insaidertehinguid jälgida, siis Tallinna börsi investorid on siin eelisseisus.

Kuid Tallinna puhul ilmneb hoopis teine mure – insaiderid on valdavalt passiivsed ning sel aastal on domineerinud müügitehingud. Täpsemalt, jättes kõrvale erinevad optsioonide lunastamised, kontode vahetused jms, on insaiderid teinud 585 tehingut, mis teeb üle 2,5 tehingu päevas. Muljetavaldav number, kuid paraku on selline statistika kallutatud.

Kallutajaks on antud juhul nii Arco Vara kui ka Silvano FG nõukokku kuuluv Toomas Tool, kes ainuüksi Arco aktsiatega on talle kuuluva OÜ Baltplast kaudu teinud 281 tehingut. Neist mitte ühtegi ostutehingut! Tool asus suve keskel aktsiaid müüma imeväikestes kogustes, mille otsene tulemus oli Arco Vara aktsia hinna langus, sest ebalikviidne turg sai üle ujutatud suure pakkumisega, samas kui nõudlus oli kordi väiksem.

Vähe ostjaid. Nördima panev on ka tõsiasi, et müüjaid on sel aastal hulganisti olnud, samas kui ostjaid pole väga leidunud. Kõigist Tallinna börsi insaideritest, keda on hinnanguliselt üle 100 kindlasti, sooritas ostutehingu kõigest viis inimest ja kolm firmat.

Selles arvestuses näitas suurimat usku oma ettevõtte vastu üles Baltika juhatuse esimees Meelis Milder, kes ei ostnud küll suurima summa eest aktsiaid, kuid tegi enim ostutehinguid. “Olen siiralt üllatunud, et osutun enim ostutehinguid teinud insaideriks oma küllaltki tagasihoidliku aasta alguse tehinguga,” ütles Milder. Tema sõnul ta omab ja võimalusel ka ostab Baltika aktsiaid, sest see on ettevõte, mida ta on juhtinud viimased 25 aastat.

“Mis juht ma oleks, kui ma ei usuks Baltika tänast tugevust ja homset kasvu. Samuti eelistan põhimõtteliselt oma investeeringuid teha ettevõttesse, mille toimimisest aru saan ja tulemust suudan mõjutada. Konkreetselt selle aasta aktsiaostuga olen rahul, tänaseks olen teeninud üle 50% tootlust,” lisas rõivatööstuse juht.

Küsimusele, kas ta plaanib tuleval aastal aktsiaid juurde soetada, Milder vastama ei soostunud. “Ma ei tahaks Baltika aktsia praegust hinnataset rohkem kommenteerida, kui et meie jaoks on kriis seljataga ja praegu valmistame ette 2015. aasta strateegiat, mis peaks ettevõtte tulemused viima vähemalt kriisieelsele tasemele,” ütles Milder, kelle sõnul jääb investorite otsustada, kuidas reageerib selle plaani elluviimisele aktsia hind.

Selle aasta kevadel müüs Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin ligi 100 000 euro eest aktsiaid, kuid tema sõnul ei tasuks insaidertehingutele üldse tähelepanu pööratagi ning tema neid tehinguid ei jälgi.

“Ma arvan, et see teema ja signaal on ülevõimendatud,” ütles ta. “Ma arvan, et Eesti börsiettevõtete insaiderid on samal ajal investorid ja see, et nad lisaks oma enda ettevõtte omamisele teevad veel ka investeerimisotsuseid mujal, ei pruugi alati tähendada seda, et need mujale tehtud investeeringud on paremad.”

Ebalikviidsus takistab ostmast. Kobin usub, et Ekspress Grupp on firmana palju enam väärt, kuid aktsia ostmist takistab ebalikviidsus. “Eks­press Grupi õiglane turuväärtus on vähemalt 50% kõrgem sellest, mis ta praegu börsil on. Minu häda on see, et lisaks sellele, et ma olen ettevõtte juht ja tean-näen tema potentsiaali, olen ma oma iseloomult aga ka väga likviidsete investeeringute sõber ja see on praegu ainus põhjus, miks ma ei ole oma portfelli Ekspress Grupi aktsiat ääreni täis ostnud,” ütles Kobin, kes aga likviidsuse paranemisel ei välista oma osaluse suurenemist.

Nordeconi aktsiaga tegi viimati mõni insaider tehingu kaks aastat tagasi ning firma ligi 40 000 aktsiat omav juhatuse esimees Jaano Vink mängib samuti maha nende tehingute tähtsuse. “Kindlasti annavad insaiderite ostu-müügitehingud aktsionäridele teatavaid signaale ja panevad ettevõtet pisut enam jälgima ning vajadusel ka analüüsima, kuid ma ei ületähtsustaks seda,” ütles Vink, kes ei soostunud ütlema, kas ta tulevikus plaanib firma aktsiaid osta või müüa.