11. detsember 2012 kell 21:00

OÜ Hyrles sündis kriisi toel

2008. aasta sügisel kogus tuure üleilmne finantskriis. Nii meil kui ka mujal suleti ridamisi ettevõtteid ja toimusid suured koondamised. Samas leidus neid, kes kriisist hoolimata üha lisanduvaid tehnilisi uuendusi ära kasutades tegevust laiendasid.

Majanduskriisi võib pidada üheks OÜ Hyrles sünnile kaasaaitajaks – mõte luua Eestisse tütarettevõte tekkis Soomes asuvas emafirmas Hyrles OY ajal, kui kriis oli haaramas pea kogu maailma.

Eestisse laienemises nägid soomlased võimalust oma positsiooni säilitada, otsene seos oli ABB kui Hyrlese suurima kliendi toonase jõulise laienemisega Eestisse.

Ettevõtte juhi Urmo Sisaski sõnul on OÜst Hyrles kujunenud puhtalt kasvuettevõte, kasvufaas kestab tema hinnangul siiani. “Ettevõtte loomisest alates on mahud ja käive aasta-aastalt suurenenud. Tõsi, viimasel aastal on täheldatud kasvutempo aeglustumist, kuid üldine kasv on siiski olnud pidev,” räägib ta.

OÜ Hyrles peamine tegevus on tootmisjuhi Reio Rahumäe sõnul õhukesest lehtmetallist toodete valmistamine allhanketööna, kõik ettevõttes kasutatavad seadmed kuuluvad tipptehnoloogia valdkonda.

“Ega muudmoodi olekski mõeldav tagada kliendile hea kvaliteet, vanade seadmetega praegu enam suurt ei toimeta. Uute ja vanade masinate energiakulus ja kiiruses on vahe selgelt tunda,” sõnab Rahumägi.

Tootmisega alustati 2009. aasta kevadel pärast 2000 m2 suuruse tootmishoone valmimist Rae vallas Tallinna ringtee ääres. Nüüdseks on ruumi suurus pea kahekordistunud. Lõviosa ettevõtte toodangust läheb ekspordiks Soome ja Skandinaaviasse, samuti Ameerika Ühendriikidesse.

Sisse on seatud on CNC- ja robotjuhtimisel töötav masinapark. Roboti juhitav seade ei vaja töötaja pidevat sekkumist, operaator suudab korraga hallata mitut seadet.

Veel kasutab Hyrles stantsimismasinaid. Kolme seadet teenindab vahetuses kaks inimest, kolmas vahetus toimib mehitamata. Ka tipptehnoloogial töötaval pulbervärviliinil on tänu CNC-juhtimisele silmapaistvalt suur tootlikkus. Ühtlasi on automaatsüsteemide oluline eelis kvaliteedi stabiilsus.

“Robotjuhtimisse investeerimise plaane on veelgi, olen kindel, et mõne aasta pärast saavad need teoks,” märgib Sisask.

Soome ettevõtte tütarfirmana peetakse koos sealse juhtkonnaga juhatuse koosolekuid, kus määratakse kindlaks üldised ärilised tegevussuunad ja kasvuks vajalikud tegevused ning eesmärgistatakse tegevusplaanid.

“Strateegiad ja nende elluviimise metoodikad töötame välja ise, ilma et emafirma juhatus sekkuks. Üldjoontes on meile antud otsustusvabadus igal tasandil,” selgitas Rahumägi. “Oluline on saavutada hea tulemus. Viis, kuidas me selleni jõuame, on meie endi valida.”

“Olime mõlemad enne Eesti firma rajamist Soomes töötanud, mistõttu oli usalduskrediiti võimalik juba varem kasvatada,” lisab ta.

Soome omanikud eelistavad tütarfirmade juhtidena üldiselt oma rahvuskaaslasi. Rahumägi ja Sisask märgivad, et emaettevõtte juht Juhani Hyly on äärmiselt demokraatlik ja usaldav inimene.

Rahumäe sõnul pole kuigi tavaline, et Soome taustaga ettevõtetel siinmail eestlastest juhid on, valdavalt usaldatakse ikka oma rahvuse esindajaid.

Ta meenutab aega, kui OÜ Hyrles alustas. “Meil polnud kontorit ega midagi, esimesed töövestlused toimusid Susi hotellis,” muigab ta tagantjärele.

Ettevõtte algusajal käisid Hyrlese töötajad eranditult kõik, ka juhtkond, Soomes treipingi taga õppimas, emafirma pakkus tuge nii siinse ettevõtte käivitamisel kui ka töötajate väljaõppel.

Nüüdseks on saavutatud täielik sõltumatus ning kohati tuleb ette isegi juhtumeid, kus soomlased küsivad nõu hoopis siinsetelt tegijatelt.

Urmo Sisaski sõnul on Hyrlese loomise algusest peale lähtutud põhimõttest, et kvaliteet on püha ja selles allahindlust lubada ei tohi. Toimetada on püütud tänapäevasele tootmisettevõttele kehtivate nõuete järgi.

“Arvestades ettevõtte väiksust, on meil märkimisväärne hulk ISO-sertifikaate. Selle on enamjaolt tinginud klientide suured ootused toodete kvaliteedile,” ütleb Sisask. Ta usub, et noores organisatsioonis on palju lihtsam uuenduslikke asju juurutada kui vanas, kus kõik on juba välja kujunenud.

Rahumäe sõnul on ettevõtte tootmisjuhtimises selle loomisest peale olnud kasutusel ­lean-meetod. “Eks see ole pidev ja lõputu protsess. Kui kogu tootmistsüklile ring peale saab, tuleb otsast alata.”

Majandustarkvarata tegevust ette ei kujuta. Ettevõtte igapäevase tegevuse juurde kuuluvad vahetud koosolekud ja sisekoolitused. “Algul suhtusid töötajad sellisesse korraldusse ehk veidi pelglikult ja skeptiliselt, kuid nüüd enam mitte. Mingit hirmu n-ö vaibale tulemise ees meie inimestel tunda pole põhjust,” märgib Sisask.

Ettevõttes on kasutusel majandustarkvara ERP, millest on nii Rahumäe kui ka Sisaski sõnul palju abi.

“Ilma selleta ei kujuta ettevõtte elu enam ettegi. Kogu laomajandus, tööajaarvestus ja tootmise planeerimine koos osalise logistika­haldusega toimub selle abil. Lõviosa tööettevalmistusest tehakse ära kontoris, tootmises on kasutusel programmid, mis luuakse kontoris,” räägib ettevõtte juht.

“Ega töölistel jäägi moodsas tootmises teha muud, kui vajutada nuppu. Seejuures on muidugi oluline teada, missugust nuppu vajutada,” lisab ta.

Kes ikka väga tahab, saab kindlasti hinnatud meistriks. Kuna suhtlemist Soomes asuva emaettevõttega tuleb Hyrleses ette üsna palju, on Eesti firmal olemas reaalne ja võrdlemisi objektiivne pilt, milline olukord mõlemal tööturul valitseb ning kuidas inimesed oma töösse suhtuvad.

“Meie noortel on sageli keeruline leida endas üles motivatsioon. Minnakse õppima eriala, mis tegelikult ei paelu. Tajume seda eeskätt oma valdkonna ehk metallieriala puhul,” tõdeb Sisask.

“Inimesed näevad vaeva, et leida endale praktikakoht, kuid kui see olemas on, ei osata seda hinnata. Soomes esineb seda vähem – kui eriala on kord valitud, suhtutakse sellesse suure vastutustundega ja teadvustatakse valiku tähtsust kogu edasisele elule,” lisab ta.

Samas on Sisaskil tuua ridamisi positiivseid näiteid, sest ka Eestis leidub hulk tublisid noori inimesi, kes tõesti tahavad tööd teha. “Nemad on üldjuhul õnnestujad, sest suhtumine on kõige alus,” nendib ta.

Eesti selge eelis Soome ees on Rahumäe sõnul asjaolu, et meil ei ole ametiühingud haaranud veel sedavõrd suurt võimu. “Seal on see läinud täiesti äärmuslikuks, sisuliselt ei saa enam kedagi vallandada, kuna jäme ots on ametiühingute käes. Meil on need asjad seni veel tasakaalus püsinud.”

Sisask märgib, et tegelikult on arusaam metallitööst kui mustast tööst tasapisi muutuma hakanud.

“Tänapäevased seadmed on sedavõrd intelligentsed, et klassikalist kätemäärimist tuleb ette võrdlemisi vähe. Mõistus on mehaanilise ja lihtsa töö kõrval üha tähtsam. Pealegi on uued seadmed sedavõrd kallid, et igaüht me masina taha enam naljalt lubada ei julge,” selgitab Sisask.

Mõnevõrra üllatavalt mõjub see, et Hyr­lese tootmistöötajate seas võib kohata naisterahvaid. “Tegelikult on meil naisi ja mehi võrdselt,” ütleb Rahumägi.

Mõlemad mehed usuvad, et praeguseks on Hyrles end sel määral tõestanud, et ettevõttes töötamise äramärkimine CVs peaks näitama teatud kvaliteeti.

“Võiks öelda, et on isegi põhjust pisut uhke olla. Oleme jõudmas ajajärku, kus ettevõttesse tahetakse tööle tulla!”

 

Mis on mis

OÜ Hyrles

asutatud: 2008asukoht: Harjumaa, Rae valdtegevusala: allhanketööna lehtmetallist toodete valmistaminetegevjuht: Urmo Sisaskomanik: Hyrles OYtöötajate arv: 262011 tehti investeeringuid 1,6 mln euro ulatuses, sellest EASi toetus 1,3 mln ­eurotwww.hyrles.ee

Hetkel kuum