26. juuni 2013 • 2 min
Jaga lugu:

Riigikohus mõistis Kroonikalt Varjuni kasuks hüvitise välja

Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis tänase otsusega muutmata maa- ja ringkonnakohtu otsused mõista meediaväljaandelt välja hüvitis kogusummas 5000 eurot loovisiku ja tema lapse kohta käivate eraeluliste andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Tegu on ajakirja Kroonika ja laulja Birgit Varjuni vahelise vaidlusega.

Meediaväljaandelt mõisteti kahjuhüvitis välja tuginedes muuhulgas võlaõigusseaduse § 134 lg 6. Nimetatud säte võimaldab isikuõiguste rikkumise korral, sh isiku eraelu puutumatuse rikkumise eest kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada ka vajadust  mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest.

Meediaväljaanne avaldas hoolimata isiku vastuseisust tema eraelu kohta käivat teavet. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et kui isik tegeleb loomingu või selle esitamisega, võib üldjuhul olla õigustatud kõrgendatud huvi tema loomingu, mitte aga tema eraelu vastu. „Seda ei muuda ka asjaolu, et isik on mingil ajal ise soovinud ajakirjandusega suhelda ja enda kohta eraelulist infot jagada. Asjaolu, et inimene on enda kohta avalikkusele teavet jaganud, ei tähenda, et ajakirjandus võiks seejärel asuda selle isiku kohta täiendatavalt eraelulisi andmeid koguma ja neid isiku sõnaselgele keelule vaatamata avaldama,“ leidis riigikohus. Tsiviilkolleegiumi hinnangul on ekslik meediaväljaande käsitlus, mille kohaselt oli kõnealune isik ise oma avaliku elu tegelase staatuse tõttu loobunud õigusest privaatsusele.

Samas otsuses rõhutas riigikohus, et lastekaitseseadusest tulenevalt on ka alaealise eraelu kõrgendatud kaitse all ja avalikkuse huvi ei õigusta üldjuhul lapse privaatsust kahjustavate andmete avaldamist. Samuti ei tohi selliseid andmeid avaldada ühe vanema nõusolekul, kui teine vanem sellele selgesõnaliselt vastu vaidleb.

Kohtunik Jaak Luik jäi otsuse mõnede punktide osas eriarvamusele, märkides: "kui seaduse selline tõlgendamine võib olla ehk põhjendatav, siis kõnealuse tulu väljamõistmisest ajakirjanduslikule sõnavabadusele tekkiva riive põhiseaduspärase õigustamise võimalikkus näib mulle ka asjakohase analüüsita ülimalt küsitav. Tähelepanuta ei tohi jätta sedagi, et vabadus kiita või laita, tunnustada või hukka mõista on üks ühiskondlike suhete reguleerimise vahenditest."

Autor: 1321-aripaev

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt