Ehitajatel palga-tõusu surve

Tegemist on sektoritega, millel vähemasti mõned kvartalid tagasi suhteliselt hästi läks. Teise kvartali kohta infot enamus sektorite käekäigu kohta ei ole, kuid me teame vähemasti ehitussektori kohta, et ehitusmahtudelt jätkus sarnaselt esimesele kvartalile virelemine. Sellele vaatamata ollakse sunnitud palku tõstma, selles konkreetses sektoris küll mitte niivõrd turu, kuivõrd maksuameti survel. Üldine majanduskasv oli aga teises kvartalis vaid 1,3 protsenti, mis tähendab, et lisandväärtust loodi oluliselt väiksemas tempos ning ettevõtete kasumite kasvtõenäoliselt aeglustus.

Ettevõtete müügitulu kasv aeglustus teises kvartalis 8,8 protsendile esimese kvartali 13 protsendilt. Esimeses kvartalis jäi juba ettevõtete kasumite kasv väga väikeseks, mis on üks majandustsükli aeglustumist ennustavatest indikaatoritest. Selline komplekt majandusnäitajatest loob ettevõtetele surve hindu tõsta.

Hindu saab reeglina tõsta keskkonnas, kus nõudlus seda võimaldab. Välisnõudluse kohta seda öelda saa. Seetõttu peab hoolikalt silmas pidama, et sisemaine hinnasurve väljapoole konkurentsivõimet ohustama ei  hakkaks.

Sisenõudlus on püsinud suhteliselt vastupidavana, otsustades jaekaubanduse müügi kasvu pealt, mis püsis juulis jätkuvalt 5 protsendil. Aasta algusest saadik on keskmise palga kasv olnud veidi suurem kui jaekaubanduse mahtude kasvud. Tingimused jaekaubanduse stabiilseks kasvuks on jätkuvalt olemas – kiire palgakasv ning ka välismaalt teenitavate tulude aina suurem kasv.

Nendele lisandub alates sügisest ka märgatav pakkumispoolne kasv, mis ilmselt tähendab jaekaubanduse kasvude mõningast suurenemist sügise poole. Samuti püsib tarbijate kindlustunne suhteliselt hea, ülalpool ajaloolist keskmist, ning on augustis taas paranenud pärast juulikuist langust. Miks ka mitte end kindlamalt tunda, kui taskus rahakott taas veidi paksemaks on muutunud.