"Kalevipojad"koju tagasi

Järgneb intervjuu Natalja Viilmanniga:

Kuidas mõjutab Soome majandusolukorra halvenemine Eesti tööturgu?Soome turg on alati olnud meile tähtis, ekspordime sinna oma kaupu ja teenuseid. Kui nende kasvupotentsiaal on takerdunud, siis see tähendab, et ka meie eksport sinna ei saa sama kiiresti kasvada, me ei saa teenida tulu.Eksportivate sektorite vähenenud ja takerdunud võimalused Soome turul tähendavad tööturu seisukohast ka palgaturule väiksemaid kasvuvõimalusi, Eesti ettevõtetele siis. Mis puudutab Soome läinud inimesi, siis hetkel on näha, et ka sisseränne Soomest Eestisse on intensiivistunud. Päris paljud neist, ehk isegi ligi pool, on remigratsioon. Ilmselt mõned meie enda kalevipojadki tulevad tagasi, aga kas selle üle on mõtet rõõmu tunda tingimustes, kus meil pole neile palju tööd just pakkuda? Hea muidugi, et side kodumaaga ei katkenud, aga veel parem oleks, kui meil oleks neile ka tööd pakkuda.

Kas Soome ettevõtted võivad Eestisse kolima hakata ja siin rohkem töökohti looma hakata?Noh-jah, see on selline optimistlik vaade. Eks mida raskem on rikastel soomlastel, seda rohkem nad otsivad võib-olla uusi võimalusi siin Eestis ja ka mujal, aga seda on raske prognoosida. Nii sel aastal kui ka eelnevatel on Soome ettevõtete arv Eestis iseenesest juba suurenenud. Ka välisomanduses olnud ettevõtete palgad on kasvanud kiiremini, sellega on osaliselt põhjendatud ka seesama keskmise palga kasv. Iseenesest on ju tore, kui nad tulevad ja investeerivad ja pakuvad töökohti ja tõstavad palka kiiremini, kui me ise seda suudame. Kuid väga suurt mõju ma veel selles osas ei ennustaks.

Kas palgasurve Eestis võib kaasa tuua ka muudatusi? Mõned sektorid peavad ennast koomale tõmbama, kui töötajaid ei leia, aga palgasurve on ometi suur?Kahtlemata. Juba praegu näeme, et see palgaootus töötute hulgas kasvas päris kiiresti. Ettevõtted, kes varem arvasid võib-olla, et on võimalik töötute hulgast 300-400 euroga töötajaid leida, ka need peavad nüüd oma plaane redigeerima. Mida kiiremini kasvab palk, seda raskem on neil ettevõtetel siin nüüd ellu jääda, eriti ettevõtetel, mis loovad madalat lisandväärtust.Sektorite lõikes on probleemid erinevad, praegusel aastal me nägime probleeme veonduses, kuid nende probleemid pole niivõrd palkade protsessidega seotud, vaid nii raudtee kui ka sadama ja transiitfirmade Eestist lahkumise või koomale tõmbumisega. Seal on raske seda kõike palkadega seostada. Ehitus vaevleb pigem tellimuste puuduses, mitte nii palju kõrgema palga tõttu. Meil on 80% ettevõtetest mikroettevõtted, kui nad on enda äriplaani ehitanud üles madala või madalama palga peale, siis neil on raske.

Kuidas riigitöötajate palgatõus tööturule mõjub?Riigitöötajate palk kasvas umbes samas tempos nagu keskmine, isegi veidi vähem. Järgmisel aastal kasvab nii keskmine palk kui ka riigitöötajate palk. Mis puudutab riigi palka, siis siin on ainult üks soovitus: riigitöötajate palgatõus ei tohiks olla erasektorile tööjõu äratõmbajaks. Kuid ka vastupidi - riigisektoris peavad ka palgad tõusma, sest muidu kaotab riik kõik oma väljakoolitatud spetsialistid erasektorile.