Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanni sõnul on inimeste palgaootus tekitanud palgasurve, mis kandub ilmselt üle teenuste hindadesse.
„Eesti keskmine brutopalk kasvas tänavu esimeses poolaastas tempokalt. Palgasurve on olemas, kõik tahavad kriisist kiiresti välja kasvada, iseasi kui kiiresti me peame seda tegema,“ märkis Viilmann täna keskpanga pressikonverentsil.
Tema hinnangul pidid ettevõtted uute töötajate värbamiseks ja olemasolevate hoidmiseks palka tõstma varasemast enam. Samuti on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja võimalus välismaale tööle minna tugevdanud töövõtja positsiooni tööturul. „Töötuse määr on langenud tasemele, mis tekitab palgasurvet, ja töökoha vahetajate osakaal uute töötajate seas suureneb. Kuigi koos palkadega kasvasid tänavu esimesel poolel ka kasumid, vähendab pikka aega kestev kiire palgakasv ettevõtete võimet hoida alles töökohti võimalike ajutiste tagasilöökide korral,“ lisas Viilmann.
Kui keskmine palk kasvas aasta esimeses pooles 8,5%, siis töötute palgaootus kasvas veel kiiremini. „Seda mõjutas keskmine palk ja kitsamad võimalused tööturul. Kiiremini kasvas kõrgema või keskmise haridusega naiste palganõudmine, mis oli 26,5% aastas. Naised on mõnevõrra meestest tagasihoidlikumad, kuid palgalõhe on vähenenud,“ märkis Viilmann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti on ettevõtjatel tema hinnangul vähenenud võimalus palgata töötute hulgast töötajaid madalama palgaga, nagu see Viilmanni sõnul seniajani võimalik oli. „Odavat ressurssi on vähemaks jäänud,“ lisas ta.
Kiiresti kasvas Viilmanni sõnul ka tööjõu ühikukulu ühe isiku kohta. „Palga kasv ühe isiku kohta, arvestades ka tootlikkust, kasvas kolme aastaga 9%, mis on Euroopa Komisjoni häiremehhanismi piirväärtus. Väike punane tuluke hakkab põlema siis, kui juba üle kolme aasta on kasv piirist kiirem. Meie olukord pole hetkel majandusele ohtlik, kuid see on ikkagi päris kiire. Kui nominaalne kasv oleks kiire, siis võiks põhjendada palkade tõstmist hindade tõstmisega, kuid hetkel tõusevad palgad rohkem kui hinnad. Tööturu areng on olnud hetkel töötaja kasuks,“ lisas ökonomist.
Majanduskasvu pidurdumine pole Viilmanni sõnul tööturule veel suurt mõju avaldanud. „See puudutas veondust ja laondust, kus kasumid langesid, kuid palgad kasvasid. Selle sektoris on võimalik töötajal ju ka välismaale minna, töötajad võrdlevad palku välismaa palkadega, samuti on neil tugevad ametiühingud,“ märkis Viilmann.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!