Kaisa Gabral • 9. oktoober 2013 • 3 min
Jaga lugu:

Pertens: palgasurve võib viia külmutamiseni

Tugev palgasurve tööjõuturul võib ehitusettevõtte Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi sõnul olukorras, kus mahud kukuvad ja palgad tõusevad, viia hoopis sinnani, kus tuleb palgad külmutada või hoopis neid taas vähendada.

 Intervjuu Sven Pertensiga:

Eesti Panga analüütik Natalja Viilmann märkis, et lisaks väljarändele on toimumas ka Eestisse sisseränne, sealhulgas ka nn kalevipoegade osaline tagasi suundumine.Ta märkis, et neile pole ainult tööd pakkuda. Kuidas kommenteerite?Kindlasti ei ole neile sama hinna eest tööd pakkuda. Kui on tegemist mingi spetsiifilise kvalifitseeritud tööjõuga, siis võiks eeldada, et selline inimene Eestis tööd praegu ka leiab. Aga mis puudutab üleüldist ehitustööjõudu, siis seoses ehitusmahtude vähenemisega hakkab tööjõudu natukene üle jääma. Kui need välismaalt tagasi tulevad inimesed pole mingi ala tõelised professionaalid, siis võib juhtuda, et kohalikel ehitusfirmade polegi neile midagi pakkuda.

Kas Soome firmad ei või kolida Eesti turule ja siin tööd pakkuma hakata?Ma ei pea seda liikumist väga reaalseks. On üksikuid Soome ettevõtteid, kes siia kindlasti kolivad, lihtsalt sellepärast, et koduturg on kitsaks jäänud ja hakatakse arendama rahvusvahelist tegevust. Kuid kui võrrelda Eesti ja Soome turumahte, siis need on selle võrra erinevad, et firma, mis endale Soome turul tööd ei leia, vaevalt ka seda Eesti turul leida suudab.

Palgasurve on Eestis tugev. Kas te olete oma töötajate palku juba tõstnud või plaanite seda lähiajal teha?Tõenäoliselt me oleme sunnitud töötajate palku tõstma, sest üleüldine trend on selline. Aga kui puht majanduslikust küljest või turuolukorrast lähtuvalt vaadata, siis praegu on need trendid vastassuunalised. Ühtpidi on olemas surve palgatõusuks, aga teistpidi tõmbub turg tegelikult kokku. Julgeksin arvata, et selline kahe trendi vastassuunalisus saab olla vaid ajutine nähtus, see, et palgad tõusevad ja tööd jääb vähemaks, lihtsalt ei klapi kokku.

Mis siis saab?Ühel hetkel jõutakse võib-olla olukorda, kus palgad jälle külmutatakse või ollakse sunnitud palku negatiivses suunas üle vaatama. Kuid arvestades elukalliduse suundi ja tarbijahinnaindeksit, ei saa see olla väga lihtne ja populaarne otsus. Kuid juhul, kui turul positiivset muutust ei tule, siis me sinna välja jõuame. Palju oleneb ka sellest, kui kiiresti, millises mahus ja millistes sektorites suudetakse järgmise Euroopa Liidu rahastamisperioodi raha kasutusele võtta. Periood on 2014-2020, kuid tundub, et aastal 2014 see rahalaev siia ei jõua. Ja puhtalt omavahenditest harjunud taset üleval ei hoia.

Hetkel tundub, et väga head lahendust ei olegi?Ennekõike tuleks Euroopa Liidu tõukefondide raha võimalikult kiiresti kasutusse saada. See tasandaks probleemi, et ehitusmahud vähenevad ja ehitajad hakkavadki ilma tööta jääma. See on niisuguse teatava perioodi lahendus. Mis siis edasi saab, eks selleks ajaks tuleb mõelda järgmisi lahendusi. Kas Euroopa Liit rahastab või peame ise hakkama saama. Viimane variant oleks jätkusuutlikum, aga see eeldaks majanduses suuremaid ümberkorraldusi.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt