Elektritoodang kasvas septembris 16%

Lätis kasvas elektrienergia toodang septembris mullusega võrreldes ligi kaks korda 359 gigavatt-tunnini. Kasvu tingis tootmise suurenemine Riia soojuselektrijaamas, mille toodangu maht oli võrreldes eelmise aastaga septembrikuuga ligi viiekordne.

Samas oli Daugava hüdroelektrijaamade kogutoodang neljandiku võrra väiksem. Üldisest toodangu kasvust hoolimata jäi Läti elektrisüsteemi bilanss septembrikuus 188 gigavatt-tunni ulatuses negatiivseks ja kodumaine toodang suutis katta 66 protsenti tarbimisnõudlusest.

Leedus vähenes elektrienergia toodang eelmise aasta septembrikuuga võrreldes 11 protsenti, moodustades 393 gigavatt-tundi. Kodumaine toodang võimaldas septembris katta 47 protsenti tarbimisest ning kokkuvõttes kujunes kuu elektribilansi puudujäägiks 443 gigavatt-tundi. 55 protsenti puuduvast elektrienergiast importis Leedu kolmandatest riikidest.

Balti riikide elektri tarbimine kasvas esialgsetel andmetel võrdluses eelmise aasta sama perioodiga ühe protsendi võrra, moodustades kokku 1956 gigavatt-tundi. Kolme riigi elektrienergia puudujäägiks kujunes septembris kokku 217 gigavatt-tundi, näitaja vähenes mullusega võrreldes ligi poole võrra. Balti riikide kogutarbimisest moodustas septembrikuu defitsiit 11%.

Eesti turuosalised ostsid septembris keskmiselt 89 protsenti riigisiseselt tarbitud elektrist päev-ette turult ja müüsid turule ligi 94 protsenti kogutoodangust. Lätis osteti tarbitud elektrist Elspot turult keskmiselt 44 protsenti ja turule müüdi kõigest viis protsenti toodetud elektrist. Leedus olid samad näitajad vastavalt 54 ja 17 protsenti.

Põhjamaades kahanes elektrienergia toodang aastaga seitse protsenti ja tarbimine ühe protsendi võrra. Kokku kujunes septembris Põhjamaade elektribilansi puudujäägiks 677 gigavatt-tundi, mille puhul on tegemist suurima kogusega alates 2011. aasta suve algusest. Puuduolev elektrienergia sai kaetud impordiga Saksamaalt ja Venemaalt. Aasta tagasi septembris eksportisid Põhjamaad elektrit 1,2 teravatt-tundi.