- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritoodang kasvas septembris 16%
Sisemaine tootmine ulatus septembris 988 gigavatt-tunnini ja tarbimine 573 gigavatt-tunnini.
Elektri kaubanduslik eksport kasvas septembris aastases võrdluses nelja protsendi võrra 451 gigavatt-tunnini. Ekspordist läks 88 protsenti Lätti ning 12 protsenti Soome, teatas Elering.
Elektri import kahanes seevastu koguni 76 protsenti – 96 protsendi võrra Lätist ja 65 protsendi võrra Soomest. Elektri import Soomest moodustas septembris kokku 40 gigavatt-tundi ja import Lätist kaks gigavatt-tundi.
Lätis kasvas elektrienergia toodang septembris mullusega võrreldes ligi kaks korda 359 gigavatt-tunnini. Kasvu tingis tootmise suurenemine Riia soojuselektrijaamas, mille toodangu maht oli võrreldes eelmise aastaga septembrikuuga ligi viiekordne.
Samas oli Daugava hüdroelektrijaamade kogutoodang neljandiku võrra väiksem. Üldisest toodangu kasvust hoolimata jäi Läti elektrisüsteemi bilanss septembrikuus 188 gigavatt-tunni ulatuses negatiivseks ja kodumaine toodang suutis katta 66 protsenti tarbimisnõudlusest.
Leedus vähenes elektrienergia toodang eelmise aasta septembrikuuga võrreldes 11 protsenti, moodustades 393 gigavatt-tundi. Kodumaine toodang võimaldas septembris katta 47 protsenti tarbimisest ning kokkuvõttes kujunes kuu elektribilansi puudujäägiks 443 gigavatt-tundi. 55 protsenti puuduvast elektrienergiast importis Leedu kolmandatest riikidest.
Balti riikide elektri tarbimine kasvas esialgsetel andmetel võrdluses eelmise aasta sama perioodiga ühe protsendi võrra, moodustades kokku 1956 gigavatt-tundi. Kolme riigi elektrienergia puudujäägiks kujunes septembris kokku 217 gigavatt-tundi, näitaja vähenes mullusega võrreldes ligi poole võrra. Balti riikide kogutarbimisest moodustas septembrikuu defitsiit 11%.
Eesti turuosalised ostsid septembris keskmiselt 89 protsenti riigisiseselt tarbitud elektrist päev-ette turult ja müüsid turule ligi 94 protsenti kogutoodangust. Lätis osteti tarbitud elektrist Elspot turult keskmiselt 44 protsenti ja turule müüdi kõigest viis protsenti toodetud elektrist. Leedus olid samad näitajad vastavalt 54 ja 17 protsenti.
Põhjamaades kahanes elektrienergia toodang aastaga seitse protsenti ja tarbimine ühe protsendi võrra. Kokku kujunes septembris Põhjamaade elektribilansi puudujäägiks 677 gigavatt-tundi, mille puhul on tegemist suurima kogusega alates 2011. aasta suve algusest. Puuduolev elektrienergia sai kaetud impordiga Saksamaalt ja Venemaalt. Aasta tagasi septembris eksportisid Põhjamaad elektrit 1,2 teravatt-tundi.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele