• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 04.12.13, 15:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vitsur: Eesti ekspordivõime tekitab muret

Ettevõtete rekordilise kvartalikasumi suurimaks murekohaks kerkib liigne suunatus siseturule, ütles endine majandusminister ja LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur.
"Paraku on probleemiks Eesti ekspordivõime ja eksportivate ettevõtete konkurentsivõime tööjõuturul," selgitas Vitsur. "Tundub, et eksportivate tugevam positsioon hakkab murenema, sest ta pole nii kasulik," lisas ta. Majanduseksperdi sõnul peaks avatud majanduses vedama kasvu ja pakkuma suuremat konkurentsivõimet just ekspordisektor.
Kuna rekordiline kvartalikasum ei ole hetkel pikaajaline, siis endise ministri sõnul ei tasu veel põhjalikumat järeldust teha. Samas ei tohiks selline proportsioon kauaks jääda. "On ka teine aspekt: paljud eksportivad ettevõtted ei ole eesti üksusi teinud tuluüksusteks ja see on ka koht mõtlemiseks. Kui selliste ettevõtete hulk suureneb, siis peame mõtlema, kas maksusüsteemis ja ettevõtluskeskkonnas on kõik nii korras nagu me väidame," märkis Vitsur. Tema hinnangul peaks Eesti olema konkurentsivõimeline nii sise- kui maailmaturul.
Vitsuri ütluste järgi tuleks hakata muret tundma, kui praegune olukord jätkub 1-2 aastat. Ühe näitajana tasub vaadata elamuehitusbuumi, mida Eestis veel täheldada ei saa. Siin arendatakse kinnisvara ka CO2 rahadeta, kuid kriisile eelnenud aastate tasemest on veel vara rääkida. Kuigi kinnisvara ja kaubanduse kasumlikkus on viimasel ajal hästi kasvanud, ei tohiks need sektorid majanduseksperdi hinnangul Eesti maksumajandusliku tasakaalu seisukohast ületada eksportivat sektorit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Meil on oht, et siseturul võib hakata tekkima mull. Proportsioon sise- ja välisturul töötavate ettevõtete vahel kujuneb välisturule töötavate meile kõige tähtsamate ettevõtete kahjuks," selgitas Vitsur. Kuigi ühe kvartali pealt ei tee majandusekspert suurt järeldust, toob ta esile siseturul kaubanduse vedavat mõju majanduskasvus. "See ei ole ühe kvartali põgus mõju. Viimane kvartal on olnud kõige reljeefsem, see näitab ohtliku trendi algust," märkis endine majandusminister.
Küsimuse peale, mismoodi võib mõjutada tänane palgakasv majandust, vastas Vitsur, et kui kriisieelsel ajal kasvasid palgad üldise majanduskasvu foonil, siis praegu liigutakse teist rada. Praegu tõstetakse palku maailmas, mis pingutab senini rihma ja proovib sama mulli tagajärgedest säästlikkusega välja tulla. Majanduseksperdi sõnul ei tuleks pikas perspektiivis senine palgakasvu tempo kasuks, sest võimaliku mustema stsenaariumi korral oleks kukkumine märksa valusam.
Statistikaameti andmetel teenisid Eesti ettevõtted tänavu kolmandas kvartalis ajaloo suurima kogukasumi, ületades ka buumiaja taset. Ettevõtlussektori kogukasum oli kolmandas kvartalis 945 miljonit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem samal ajal. Varasem kvartalikasumi rekord pärines buumiajast – 2007. aasta teises kvartalis ulatus Eesti firmade kasum 921 miljoni euroni.
Suurima panuse ettevõtlussektori kogukasumi juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtted.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele