Uus Maa: hoiustatud raha investeeritakse kinnisvarasse

"Kui me võrdleme hiilgeaegadega, siis täna ehitame 1000 uut korterit aastas, hiilgeaegadel (buumiaeg enne viimast majanduskriisi - toim) 3000," ütles Laugus. "Arendus on normaalse marginaaliga äri. Ta ei ole loteriivõit, aga seal võib raha teenida, kui oskad majandada."

Praegune elamispindade arendusmaht tuleneb Lauguse hinnangul vastavalt nõudlusele, samuti piirab arendusi hoogsalt pangandus. "Ostja vaatab hoolega ja analüüsib sügavuti oma tegevust. Huupi ei osteta," lisas juhatuses esimees. Tema sõnul ostetakse 60-70 protsenti uutest korteritest omafinantseeringutega, pangalaenu ei võeta.

Lauguse ütluste järgi võtavad inimesed pigem raha oma hoiustelt ja investeerivad kinnisvarasse, kuna väärtpaberiturg ja kullasektor ei ole enam nii populaarsed. Laenusaamise puhul jälgivad pangad hoolikalt, kellega ja mis tegevusega raha seotakse, mistõttu ei anta arenduseks väga lihtsalt laenu.

Lauguse sõnul pole senini läinud ostjatel ega müüjatel meelest viimane majandussurutis, mistõttu käitub turg praegu konservatiivsemalt kui aastate eest. "Kui kriis oli käes, siis paljud kaotasid raha," ütles Laugus. "Täna on hirm suurem kui ahnus."

Regiooniti toob Laugus esile kinnisvaraarenduse peamiselt Tallinnas ja Tartus. "Tartu suur pluss on palju stabiilseid tööandjaid nagu riigiametid ja ülikoolid, mis hoiavad tarbija kindlustunde kõrgel. Neil on töökohad, nad julgevad laenu võtta ja ka uusi asju osta."

Kinnisvarabüroo esindaja sõnul võetakse väiksemates kohtades elamupindade ehitamisel veel mingil määral riski, kuid äripindade arenduseks peab olema kindel kliendisoov. Tema hinnangul ei saa alahinnata ka väiksemaid piirkondi nagu Rakvere ja Viljandi, kus ettevõtjad on muutunud aktiivsemaks ning hakanud eksportima. "Need linnad on esil, kus töötus on madal ning inimestel on tööd ja leiba. Samas suuremad arendused liiguvad ikkagi kahes suuremas Eesti linnas."

Statistikaameti andmetel teenisid Eesti ettevõtted tänavu kolmandas kvartalis ajaloo suurima kogukasumi, ületades ka buumiaja taset. Ettevõtlussektori kogukasum oli kolmandas kvartalis 945 miljonit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem samal ajal. Varasem kvartalikasumi rekord pärines buumiajast – 2007. aasta teises kvartalis ulatus Eesti firmade kasum 921 miljoni euroni.

Suurima panuse ettevõtlussektori kogukasumi juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtted.