Ministeerium: aasta-aruande tähtaja lühendamine võimalik

Justiitsministeeriumi pressiosakonna juhtaja Priit Talv ütles, et ministeerium ei ole praegu eraldi analüüsinud, milline mõju majandusaasta aruande tähtaja lühendamisel on ning kutsub sel teemal seisukohta kujundama 23. jaanuaril toimuvale ümarlauale. Ümarlauale on kutsutud aruannete andmete kasutajad, ettevõtjate ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste esindajad, aga ka Audiitorkogu esindaja.

Arvestada tuleb rohkemaga kui lihtsalt tähtaja lühendamine.

Talv rõhutab, et majandusaasta aruande esitamise tähtaja lühendamise juures tuleb arvestada rohkemate asjaoludega, kui ainult majandusaasta aruande kokkupanemine: majandusaasta aruanne tuleb heaks kiita näiteks osanike või aktsionäride poolt, mis võib praktikas olla aeganõudev. "Sundida ühinguid seda tegevust tegema väga lühikese aja jooksul, ei pruugi olla väga otstarbekas ja võib tähendada asjatuid kulusid," ütles Talv ja lisas, et ettevõtjad on ühe võimaliku negatiivse asjaoluna välja toonud ka raamatupidamise ja auditeerimise teenuse kallinemise.

Talv rõhutas, et majandusaasta aruande esitamise tähtaja muutmine ei ole küll võimatu, ent see vajab väga tugevaid argumente ja õigustust.

Rakvere Lihakombinaadi kommunikatsioonijuhi Liis Põllu sõnul nemad aruande tähtaegade lühendamises probleemi ei näe ja ütleb, et töö tuleks küll pisut ümber korraldada, aga toime tuldaks hästi. "Me ei usu, et see tooks kaasa täiendavaid kulusid, seega põhimõtteliselt  toetame seda ettepanekut," ütles Põld.

Maag Piimatööstuse AS pearaamatupidaja Moonika Kivi ettepanekut aga ei toeta. Piimatööstusele tähendaks muudatus seda, et kontseriaruande õigeaegselt esitamise tarvis liiguks tähtaeg 30. aprillilt 31. märtsile. 

Kogutava info otstarbekus? 

Finantskoolitaja Sander Karu hinnangul ei saa käesoleva ajani avalikustatud infost lähtuvalt pidada Statistikaameti majandusaasta aruande esitamise tähtaja lühendamise ettepanekut põhjendatuks. "Majandusaasta aruande esitajatele tekitab tähtaja lühendamine põhjendamatut töömahu ja kulude suurenemist," märkis Karu, kelle hinnangul ei ole Statistikaameti poolt välja toodud argumente põhjendatud. Karu sõnul on hoopiski olulisem vaadata tervikuna statistikaks kogutava info otstarbekus ja vähendada selle tulemusena halduskoormust ja  töökoormust statistika esitajatele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis oma liikmete seas läbi küsitluse, milles selgus, et ettepaneku pooldajaid kui mittepooldajaid on võrdlemisi tasavägiselt, viimase kasuks. Mittepooldamise levinuim põhjus oli, et konsolideeritud aruande tähtaegne koostamine kujuneks ettepanekus välja toodud tähtajaga äärmiselt keeruliseks.  „Kas keegi on sõna otseses mõttes arust ära? Jaanuarikuuga saab küll suuremad otsad kokku, kuid see ei võimalda veel aastaaruannet koostama asuda," teatas Koja peadirektor Mait Palts Eesti Päevalehele. Enim poolthääli sai 4-5 kuuline aruande esitamise tähtaeg.

Halduskoormuse vähendamiseks ja infovajaduse rahuldamiseks.

Statistikaamet teatas eelmisel nädalal, et on teinud justiitsministeeriumile ettepaneku algatada tähtaja lühendamise arutelu, et lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega paari kuu võrra. Amet teatas, et ettepanek ei ole kantud soovist tõsta andmeesitajate koormust vaid tarbija infovajaduse rahuldamisest ning halduskoormuse vähendamisest riigis tervikuna. Samuti nentis statistikaamet, et praegu kehtiv tähtaeg, pärineb arvutieelsest ajastust ja on olnud muutmatu ligi 20 aastat, samas kui praegu kasutavad ettevõtted raamatupidamisprogramme ja esitavad majandusaasta aruande elektrooniliselt.