Millistes mullides me elame?

Osta soovitab ta kulda ning Hiina, Jaapani ja Vietnami aktsiaid.

Pärast kolme kümnendi pikkust vahe­aega taas Soomet väisanud provotseerivate ja pessimistlike avalduste poolest kuulus investor oli kohal oma tuntud headuses.

Faber lahutas oma lihtsate “puust ja punaseks” väljaütlemistega meelt enam kui paarisajal pankuril, tögades sõbralikult nii samal üritusel ettekannet pidanud Yale’i ülikooli majandusprofessorit Robert Shillerit kui ka investeerimispaneelil osalenud professionaalseid investoreid.

“Ma olen valmis kihlveo sõlmima. Sina hoia oma USA dollareid ja mina hoian oma kulda ja vaatame, kumb kukub enne nulli,” ütles ta oma rõhutaval häälel saalist küsimuse esitanud Shillerile, keda huvitas, kas ta soovitab dollarite asemel kulda hoida.

Lisaks tegi Faber ka väikese küsitluse, uurides, kui paljude pankurite finantsvarast moodustab kuld üle viie protsendi. Kuna saalis tõusis vaid paar kätt, jõudis ta järeldusele, et mullist pole mõtet ju rääkidagi, kui keegi kulda ei investeerigi.

Küsitlus jäi poolikuks. Shiller kaitses end pärast seminari ajakirjanikele esinedes sellega, et Faber oleks pidanud pankurite käest küsima ka seda, kui palju kohaletulnuid on mänginud kulla languse peale.

Akadeemilist poolt esindanud Shiller arvas isiklikult, et pärast kriisi lõppu võiks särav metall igatahes madalamale tasemele liikuda.

Palju oli juttu ka krediidi- ja võlakirjamullist. Faberi arvates on tegemist kõige tõsisema probleemiga.

“Ma suhtun väga negatiivselt sellesse, et valitsused üritavad fiskaalmeetmetega majandust stabiliseerida. Kui me kallame selle saali rahaga üle ja meist kõigist saavad miljonärid, siis nimetatakse seda majanduse stabiliseerimiseks. Aga siin on üks häda. Raha juurdetrükkimine ei tõsta kõiki hindu ühtlaselt,” märkis investor, kes kunagi kuulus ka Hansapanga aktsionäride ringi.

Faberi tõi näite, et üheksakümnendate lõpus liikus juurdetrükitud raha Nasdaqi börsile, millega tekitati tehnoloogiasektori mull. Seejärel tekitati kinnisvaramull, mis lõhkes 2007. aastal. Siis liikus raha naftasse, mille hind 2008. aasta keskpaigaks kahekordistus ja tekitas maailmas majanduslanguse.

“See polnud tekitatud rahvusvahelisest nõudlusest, vaid liigsest rahapakkumisest. Mullidega saab enamik inimesi haiget ja kasumit teenivad ainult mõned,” märkis Faber.

Faberi sõnul valitseb maailmas ka Keynes’i majanduspoliitika mull, mis usub, et valitsused saavad majandusprobleemide lahendamisega hakkama. Investor soovitab omalt poolt lõigata valitsused majanduse küljest ära, nii nagu see oli 1870.–1910. aastal, mil valitsussektori osakaal majandusest oli praeguse 50% asemel 20%. Vähem valitsust ja väiksemad maksud aitavad majandust, mitte maksude tõstmine, arvab Faber.

“Miks ei võiks Paul Krugman (USA majandusteadlane, Keynes’i koolkonna esindaja) minna näiteks elama Põhja-Koreasse, seal on valitusel täielik võim majanduse üle,” ironiseeris Faber.

Möödunud aastal Nobeli majanduspreemiale kandideerinud Shilleri hinnangul aitaks võlamulli lahendada see, kui saaks teha õigeid asju.

Kõige õigem oleks tema hinnangul aga just tõsta makse, kuna need aitaks eelarveid tasakaalu viia. Seda on aga raske teha, kuna rahva arvamus on selle vastu.

Shiller kokkuhoiu vastu. Kasinusmeetmed ei suuda majandusprofessori sõnul võlaprobleemi lahendada, vaid muudavad majandused nõrgemaks. “Makse peab tõstma, et saaks kulutusi suurendada ning see koos majanduskasvuga aitaks eelarved tasakaalu viia,” arutles professor.

Shilleri arvates tekitavad mullid sellest, et meedia huvi on toota lugusid, mis panevad inimesed rääkima. Kui need jutud lähevad inimeste seas liiga võimsaks, võivad tekkida mullid.

Näiteks tõi ta tulbimaania (17. sajandi alguses tõusis tulbisibulate hind koguni nii suureks, et selleks pidi välja käima kümne aasta palga), mis tekkis ühelt poolt just pead tõstnud ajakirjanduse tõttu.

“Minu jaoks on kõik asjad psühholoogilised, mida meedia aitab võimendada,” märkis professor.

Kõige suuremat mulli näeb Shiller praegu aga hoopis USA põllumajandusmaas, mis tegi Ühendriikide kinnisvaraturumulli lõhkemisel vaid väikse nõksu alla ning on jätkanud tõusmist, tehes uusi rekordeid.

Mida gurud soovitavad? Ehkki Shilleri sõnul ei taha ta investeerimisnõu anda, tundub talle, et on õige aeg mängida võlakirjuturu hindade languse peale, kuna intressimäärad on väga madalad, kohati koguni miinuses.

Tais elav Faber soovitas aga vaadata Hiina, Vietnami ja Jaapani aktsiaturu poole, mis pole viimastel aastatel toimunud Aasia aktsiate hinnarallit kaasa teinud. Samuti hoiab ta raha Bulgaaria ja Ukraina aktsiates.

Üldiselt soovitab Faber investeerida väikese võlakoormaga majandustesse.

“Mida suuremad on ettevõtete ja eraisikute laenud, seda vähem on majandusvabadust, kuna laenud ja intressid on vaja tagasi maksta. See võib mõjuda majandusele halvavalt,” märkis investor. Samas on Faberi sõnul ka erandeid, ta tõi välja Lõuna-Korea, millel 1950.–1960. aastatel oli suur võlakoorem.

“Kui ettevõtted laenavad, et investeerida masinatesse, seadmetesse, kinnisvarasse ja millessegi, mis toodab rahavoogu, on väga hea. Aga USAs ja Euroopas tõuseb koos võlaga tarbijate laenukoorem ja see pole hea,” ütles Faber. “Kui kõik soovivad valuutasid nõrgestada, siis lähebki raha Andy Warholi maalidesse, kulda, kinnisvarasse, aktsiatesse.” lõpetas Faber.

 

Kes on kes

Marc Faber

1946. aastal Šveitsis sündinud institutsionaalne investor, kes on kuulus oma pessimistliku ülehinnatud varasid käsitleva uudiskirja Gloom, Boom & Doom väljaandjana. Sellest ka ta hellitusnimi Dr Doom (hukatus – ingl k).Tegutseb firma Mark Faber Limited kaudu, mis pakub nõustamisteenust ning väärtpaberiportfelli haldust.Faber ennustas ette 1987. aasta oktoobri börsilanguse ning nägi oma 2002. aastal välja antud raamatus ette väärismetallide, metallide, arenevate turgude (eriti Hiina) hinnarallit.Elab praegu Tais ning on regulaarne külaline mitmes suures meediakanalis.

Robert J. Shiller

1946. aastal sündinud Yale’i ülikooli majandusprofessor, mitme eduka finantsraamatu autor. Kasutab koos traditsioonilise majandusanalüüsiga psühholoogiat ja sotsioloogiat.Ennustas 2000. aastal ette tehnoloogiamulli ja 2005. aastal USA kinnisvaramulli lõhkemist.USA suurlinnade eluasemehindu jälgiva S&P/Case-Shilleri üks kaasasutajatest.Oli eelmisel aastal Nobeli majanduspreemia kandidaat.