• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 29.01.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus majandusoht: Ukraina

Ukraina vajab juba kolmandat päästmist nelja aasta jooksul, kuna kümnemiljardilise võla tasumise tähtaeg läheneb ja valuutareservid on kahe aasta madalamal tasemel, vahendas Bloomberg.
Olles hädas langeva majandusega ja vaidluses Gazpromiga, otsib riik 15,4 miljardit dollarit laenu. Eile saabus Kiievisse IMFi­ missioon. Eelmine abipakett lõppes 27. detsembril, kuna Ukraina ei täitnud IMFi nõudmisi.
Ukraina teenib eksporditulu terasemüügist, kuid riigi terasetoodang on kahanenud. See on aga jooksevkonto puudujääki paisutanud ja kahandanud riigi valuutareservi kolme kuu impordist väiksemaks. Igas kuus impordib Ukraina 8,6 miljardi dollari eest kaupu ja teenuseid.
Fond pidas paremaks lahkuda. “Neil on vaja kokkulepet,” ütles Aberdeen Asset Managementi fondijuht Viktor Szabó. Tema fond väljus Ukraina võlakirjadest novembris, kuna riigi kokkulepe IMFiga oli katkemas. “Jooksevkonto defitsiit ei ole jätkusuutlik, nagu näha survest valuutale ja valuutareservidele,” tõdes Szabó.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrreldes 2011. aasta augusti 38,2 miljardi dollariga kukkus reserv detsembris 24,5 miljardile dollarile. Eelmisel aastal kasvas jooksevkonto puudujääk rekordilisele 14,4 miljardile dollarile.
Ukraina peab IMFile tänavu 5,7 miljardit dollarit võlga tagasi maksma. Juunis ootab lunastamist miljardidollariline euro­võlakirja emissioon ja 2,2 miljardit kohalikke välisvaluutas võlakirju.
Kuigi Ukraina tõstis pensioni­iga, nagu IMF nõudis, ei olnud riik soojuse hinna tõstmisega nõus, ehkki see oleks puudujääki vähendanud. Alternatiivne lahendus oleks Venemaalt vähem gaasi importida, kuid ka see ei ole õnnestunud. Gazprom nõuab Ukrainalt 7 miljardit dollarit 2012. aastal tarnitud maagaasi eest. Valitsus võib tõsta rikastele kommunaalteenuste hinda, ütles Ukraina peaminister Mykola Azarov detaile avaldamata. IMF nõudis 2011. aastal 30protsendist või suuremat soojuse hinna tõusu.
Kuigi Ukraina majandus võis 2012. aastal ühe protsendi võrra kasvada, oli majandus HSBC ja Erste Banki analüüsi põhjal teisel poolaastal languses, sest metallide hinnad vähenesid. Goldman Sachs prognoosis 2013. aastaks 1,8protsendilist majanduslangust. Riigi peaminister prognoosis seevastu optimistlikult kolme- kuni neljaprotsendilist majanduskasvu.
Kokkulepe IMFiga on hädavajalik. Barclaysi analüütiku Andreas Kolbe sõnul vähendab finantseerimise kättesaadavus valitsuse initsiatiivi viia ellu ebapopulaarseid reforme, mis IMFi laenuga tahes-tahtmata kaasnevad. “Me oleme skeptilised, kas sel aastal IMFiga kokkuleppele jõutakse,” möönis ta.
Goldman Sachsi analüütik Andrew Matheny ennustas, et kuigi Ukraina püüab IMFiga tehingut sõlmides võimalikult kaua viivitada, kaasates raha võlakirjaturult, jõuab riik lõpuks siiski IMFiga kokkuleppele. “Sellise strateegia rakendamisega kogub valitsus aga suurema võla, kõrgemate kuludega ja välisvaluutas,” kirjutas ta. “Hästirahastatud IMFi­ programm on Ukrainale hädavajalik.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele