Uus majandusoht: Ukraina

Võrreldes 2011. aasta augusti 38,2 miljardi dollariga kukkus reserv detsembris 24,5 miljardile dollarile. Eelmisel aastal kasvas jooksevkonto puudujääk rekordilisele 14,4 miljardile dollarile.

Ukraina peab IMFile tänavu 5,7 miljardit dollarit võlga tagasi maksma. Juunis ootab lunastamist miljardidollariline euro­võlakirja emissioon ja 2,2 miljardit kohalikke välisvaluutas võlakirju.

Kuigi Ukraina tõstis pensioni­iga, nagu IMF nõudis, ei olnud riik soojuse hinna tõstmisega nõus, ehkki see oleks puudujääki vähendanud. Alternatiivne lahendus oleks Venemaalt vähem gaasi importida, kuid ka see ei ole õnnestunud. Gazprom nõuab Ukrainalt 7 miljardit dollarit 2012. aastal tarnitud maagaasi eest. Valitsus võib tõsta rikastele kommunaalteenuste hinda, ütles Ukraina peaminister Mykola Azarov detaile avaldamata. IMF nõudis 2011. aastal 30protsendist või suuremat soojuse hinna tõusu.

Kuigi Ukraina majandus võis 2012. aastal ühe protsendi võrra kasvada, oli majandus HSBC ja Erste Banki analüüsi põhjal teisel poolaastal languses, sest metallide hinnad vähenesid. Goldman Sachs prognoosis 2013. aastaks 1,8protsendilist majanduslangust. Riigi peaminister prognoosis seevastu optimistlikult kolme- kuni neljaprotsendilist majanduskasvu.

Kokkulepe IMFiga on hädavajalik. Barclaysi analüütiku Andreas Kolbe sõnul vähendab finantseerimise kättesaadavus valitsuse initsiatiivi viia ellu ebapopulaarseid reforme, mis IMFi laenuga tahes-tahtmata kaasnevad. “Me oleme skeptilised, kas sel aastal IMFiga kokkuleppele jõutakse,” möönis ta.

Goldman Sachsi analüütik Andrew Matheny ennustas, et kuigi Ukraina püüab IMFiga tehingut sõlmides võimalikult kaua viivitada, kaasates raha võlakirjaturult, jõuab riik lõpuks siiski IMFiga kokkuleppele. “Sellise strateegia rakendamisega kogub valitsus aga suurema võla, kõrgemate kuludega ja välisvaluutas,” kirjutas ta. “Hästirahastatud IMFi­ programm on Ukrainale hädavajalik.”