Jääksoojus tasub alati kasutusele võtta

Üks olulisi väljakutseid energia kokkuhoiu meetodites on tänapäeval tootmistegevuse käigus eralduva jääksoojuse ärakasutamine. Ehk siis selliste tehnoloogiate rakendamine, mis aitavad seni tuulde lennanud soojuse n-ö teenima panna.

Jääksoojust saab sõltuvalt temperatuurist kasutada näiteks jää sulatamiseks või jäätumise vältimiseks, madalatemperatuuriliseks kütteks (põrandaküte), tarbevee soojendamiseks, kuivatussoojuseks, külma tootmiseks jmt. Kõrgema temperatuuriga jääksoojuse saab uuesti ringlusse suunata soojusvaheteid kasutades. Madalama temperatuuriga jääksoojuse saab võtta kasutusele soojuspumba abil selle temperatuuri vajaliku tasemeni tõstes.

Uus tehnoloogia annab suurema kasuteguri. Üle kümne aasta kestnud inseneritöö tulemusena on Norra ettevõte AS Hybrid Energy nüüdseks valmis saanud uudse hübriid-soojuspumba tehnoloogia. Senistest tööstuslikest soojuspumpadest erineb see eelkõige selle poolest, et kasutab jahutusainena sünteetiliste freoonide asemel keskkonnasõbralikumat ammoniaaki ja vett, saavutades sellega suurema kasuteguri. Tehnoloogia võimaldab soojendada vett kõrgema temperatuurini (kuni 115 °C senise 60 –70 °C asemel) ning võimaldab kinni püüda kuni 80% jääksoojusest (senised seadmed 10–20%).

Tallinna Sadama energiasäästu töös osalenud OÜ TS Energia juhatuse liige Kuuno Külasalu märkis, et üleminek elektriküttelt soojuspumbale andis aastate 2005 ja 2009 võrdluses ainuüksi energia koguselt 55% kokkuhoidu.

Viimane energia kokkuhoiule suunatud tegevus Tallinna Sadamas oli 2011. aastal, kui D-derminalis korraldati energiaaudit, et asendada keskküte soojuspumpadega. Läinud aastal saadi töödega valmis, kokkuhoiuks peaks kujunema 600 MWh aastas, sõltuvalt elektri hinna muutusest peaks projekti tasuvusaeg jääma 5–6 aasta kanti.

 

Tasub teada

Jääksoojust tekib peaaegu igasuguse tootmise juures

Soojusallikad

ReovesiSuitsugaasid korstendestKuivatusProtsessi­jahutusKülmutusTööstusseadmete jahutusÕlijahutusJahutustornidSoojendamine ja jahutamine samasprotsessisKeemiatööstuse protsessid

Soojustarbijad

KaugküteAurutootmise vee eelsoojendusKuivatus­protsessBiogaasi tootmineToiduainetööstus - konservitööstus - piimatööstus - karastusjoogi- ja mahlatööstus - lihatööstusLoomasööda tootmine

Allikas: AS Hybrid Energy

 

Mis on mis

Hübriid-soojuspump

põhineb Osenbrücki protsessil ja Lorentzi ringprotsessilkombineeritud absorbtsioon (keemiline protsess) ja kompressioonehitatud standardsetest osadestvõimaldab vähendada energiakulusid kuni 80%võimalik integreerida olemasolevasse süsteemikasutatav temperatuur 5–65 °Ctoodetav temperatuur 30–115 °Ctöörõhk 25 barikülmaaine – vesi ja ammoniaak (H2O ja NH3)ühe pumba võimsus on 250 kW kuni 5 MWinvesteeringu maksumus algab umbes 100 000 eurosttasuvusaeg 2–4 aastat

 

Kommentaar

Kütmisega kaasneb ka jahutamise vajadus

Indrek Raide, OÜ Nordic Energy Solutions juhatuse liigeJääksoojuse kasutamise eeldus on täpne ülevaade hoone tehnosüsteemide tööst. Tarvis on teha põhjalikke mõõtmisi, et sisendid ja lähteandmed oleksid usaldusväärsed. Rusikareegliks energiatõhususes on eesmärk, kuidas kütta hooneid nii, et neid oleks võimalikult vähe tarvis jahutada.Sageli on jääksoojuse kasutamise juures probleemne asjaolu, et jääksoojuse temperatuur on liiga madal, et seda oleks mõtet kasutada või siis on jääksoojust liialt keeruline kätte saada. Kogu soojussüsteem võib olla vaja ümber ehitada või lisaseadmeid paigaldada, selline kapitalimahutus ei pruugi alati olla otstarbekas. Alati on lihtsam tee jääksoojuse kasutamine juba uute süsteemide rajamise projektidesse sisse kirjutada.Investeeringut planeerides tasub läbi arvutada selle võimalik tasuvusaeg ja efektiivsus. Et töö ette võtta, peaksid plussid miinused üles kaaluma. Kindlasti pole mõtet teha n-ö ulmelahendusi, mille tulemus on juba eos kaheldav.

 

Tarvis üle minna tõhusale majandamisele

Madis Org, Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspertEnergia säästmise vajaduse tingib eelkõige maailma elanikkonna ja ressursikasutuse suurenemine, mis survestab üha enam ka keskkonda.Tõhusad energiasäästu lahendused eeldavad kogukonna või regiooni koostööd, ainult selles peitub energiatõhususe tulevikupotentsiaal. Oma osa mängib ka see, kuidas suudetakse kiirendada uute, mõistlike majandamisviiside omaksvõttu.Efektiivne üleminek tõhusale, ressursi- ja energiasäästlikule majandamisele saab olla ainult vabatahtlik. Oluline osa on pilootprojektide õnnestumisel, millest kõik teised saaksid edaspidi eeskuju võtta.