Maine löögi all. Nordea pangal on siinkohal selgelt probleem. Pangajuhi maine peab olema laitmatult plekitu, kuid Eesti Panga audit tekitas küsimusi rohkem, kui vastuseid andis, sh Krafti rolli kohta võltsdokumendi sünnis. Seda, kelle initsiatiivil valedokument koostati ja missugustest huvides lähtudes seda tehti, on siiamaani avalikkusele teadmata. Asjaosalised on infot siiamaani andnud vastumeelselt, arrogantselt ja pigem põhilist kinni kattes kui avades.
Finantsinspektsioon on kahel korral oluliselt mõjutanud mineviku tõttu avaliku huvi keskmesse sattunud pankurite saatust.
Taali ja Neivelti näide. 2002. aastal langes Hansapanga juhile Indrek Neiveltile siseinfo kasutamise kahtlus. Neivelt ise eitas siseinfo kasutamist, kuid maksuameti nõutud 2,5 miljonit krooni maksis ta ilma nõuet vaidlustamata siiski ära ja jätkas pangajuhi ametikohal.
Uurides Neivelti 1998. aastal tehtud aktsiatehinguid, leidis FI vastuolu väärtpaberituru seadusega, kuid ei tuvastanud süütegu. Uurimise keskmes püsimine mõjutas oluliselt Neivelti seni puhast mainet.
2008. aastal EfTEN Capitalile tegevusloa andmisel soovis FI küsida täiendavaid selgitusi nii firmalt kui ka Olari Taalilt, veendumaks viimase sobivuses fondivalitseja nõukogu liikme kohale. Seda põhjusel, et Taal oli Hoiupanga juhatuse esimees nn Daiwa skandaali ajal.
Taal kaebas asja kohtusse, pidades FI tegevust enda suhtes mitteõiguspäraseks. Kohtuvaidlus lõppes riigikohtu otsusega jätta Taali kaebus FI kirjade õigusvastakse tuvastamise nõudes menetlusse võtmata, mis tähendab, et Taali nõudmised jäid rahuldamata ning nõukogusse ta ei saanud, kuigi mõne pisema võidu saavutas.
Krafti puhul ei saa FI Neivelti ja Taali kaasusega võrreldavalt toimida, kuid tegi seda, mida praeguses olukorras teha saab. Mida soomlased Krafti asjus otsustavad, näitab aeg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!