Euroopa Komisjon kahtleb Estonian Airile antud abis

Euroopa Komisjon algatas põhjaliku uurimise mitme riikliku toetusmeetme kohta, mida Eesti on võtnud oma riikliku lennufirma Estonian Air kasuks. Uurimine annab asjast huvitatud kolmandatele isikutele võimaluse kommenteerida vaatluse all olevaid meetmeid. Uurimise tulemust see ei mõjuta.

Estonian Air on olnud suures kahjumis alates 2006. aastast. 2012. aasta detsembris teatas Eesti Euroopa Komisjonile oma plaanist anda Estonian Airile 8,3 miljonit eurot päästmislaenu.

Komisjon kahtleb, kas Estonian Airile antav päästmislaen on kooskõlas ELi suunistega sellise abi kohta, mida antakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks. Nende suuniste kohaselt võib raskustes olevale ettevõttele anda päästmisabi ainult üks kord kümne aasta jooksul, vastavalt nn ühekordse abi põhimõttele.

Komisjon on varasemalt pidanud põhjendatuks Air Maltale ja Czech Airlinesile antud riigiabi. Ka nendel juhtudel on komisjon eelnevalt kahelnud riigiabi andmise lubatavuses.

Estonian Airile on tehtud juba kolm kapitalisüsti: 2009. aastal 7,3 miljonit eurot, 2010. aastal 19,9 miljonit eurot ja aastatel 2011–2012 veel 30 miljonit eurot. Neist meetmetest komisjoni ei teavitatud. 2009. ja 2010. aasta kapitalisüstis osalesid ka eraõiguslikud aktsionärid, kuid 2011. ja 2012. aastal üksnes riik. Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigifirmale Tallinna Lennujaam 2009. aastal võis samuti olla Estonian Airile antud riigiabi.

Uurimise praeguses järgus on komisjonil kahtlusi, kas nelja varasema meetme võtmisel järgiti tingimusi, mis oleksid olnud vastuvõetavad ka turu tingimustes tegutsevale eraettevõtjale. Kui turu tingimusi ei järgitud, siis on see riigiabi ELi eeskirjade tähenduses. Komisjon jätkab nüüd uurimist, et leida oma kahtlustele kinnitust või need ümber lükata. Kui leiab kinnitust, et üks või mitu varasemat meedet kujutavad endast riigiabi, uurib komisjon, kas see abi sobib kokku ELi eeskirjadega, eriti nendega, mis kehtivad lennuettevõtluse ja raskustes olevate ettevõtete kohta.

Estonian Airist kuulus algselt 66% erainvestoritele, 2010. aastal suurendas riik oma osa 90%ni ja 2012. aastal tõusis riigi osa juba 97,34%ni.

Hiljuti algatas komisjon uurimise riiklike toetusmeetmete kohta ka seoses teiste riiklike lennuettevõtjatega, nimelt Air Baltic ja Adria Airways. Samuti võttis komisjon hiljuti vastu otsused seoses lennuettevõtjatega Air Malta, Czech Airlines ja LOT.

Majandustegevusega seotud ettevõtja puhul ei loeta riiklikku sekkumist riigiabiks ELi eeskirjade tähenduses juhul, kui riik sekkub tingimustel, mis oleksid vastuvõetavad ka turu tingimustes tegutsevale eraettevõtjale, vastavalt nn turumajandusliku investori põhimõttele. Kui turumajandusliku investori põhimõtet ei järgita, siis kujutab riiklik sekkumine endast riigiabi ELi eeskirjade tähenduses, kuna see annab abi saajale majandusliku eelise, mida tema konkurentidel ei ole. Sellisel juhul hindab komisjon, kas niisugune abi vastab ELi ühistele eeskirjadele, mille kohaselt teatav abi on lubatud.

Raskustes olevale ettevõttele võib ELi päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste kohaselt teatavatel tingimustel riigiabi anda. Päästmisabi võib moonutada konkurentsi ELi siseturul, sest hoiab elus ettevõtteid, mis ilma sellise abita oleksid turult lahkunud. Seepärast võib seda anda ainult lühiajaliselt ja läbipaistvalt. Lisaks võib igale sellisele ettevõttele anda päästmisabi ainult üks kord kümne aasta jooksul, vastavalt nn ühekordse abi põhimõttele.