Arumäe: tööstus ja tarbimine tugevnenud

Tarbimise kasvule peaks kaasa aitama ka inflatsiooni alanemine, mida me endiselt lähikuudelt ootame. Eurotsoonis on inflatsioon aprillis märgatavalt alanenud 1,2protsendile. Seda eelkõige seoses viimasel kuul toimunud järsu naftahinna alanemisega. Naftahinna alanemine avaldab Eesti inflatsiooni alanemisele veelgi suuremat mõju ning on tarbimise ja üldise majanduse turgutamise seisukohalt kindlasti positiivne uudis. Kuigi need põhjused, miks nii naftahind kui ka inflatsioon globaalselt alanenud on, ei ole kuigi head – see on jätkuvalt nõrgenev globaalne majandus ning nõudluse vähesus. Tööstustoodangu näitajad euroalal on olnud nõrgad. Selles kontekstis on Eesti tööstustoodangu kasv jätkuvalt ikkagi suhteliselt tugev. Kogu tööstuse kasvule aitas palju kaasa elektri erakorraliselt suur müük, kuid ka töötleva tööstuse minekul pole viga. Töötlev tööstus on oma veebruarikuise languse märtsis taas tagasi teinud ning selle kasv märtsis on viimase aasta jooksul kiireim nähtud kasv. Samuti, elektritootmise tavapärasest suurem toodang märtsis tulenes peamiselt suurenenud ekspordist ning see on majanduskasvule kahtlemata positiivne uudis.

Vastupidiselt eestlastele tunnevad euroala elanikud ja ettevõtted end viimastel kuudel taas veidi ebakindlamalt. Ettevaatavate tsükliliste näitajate halvenemine viimasel paaril kuul on võib olla seotud taas pinnalekerkinud meeldetuletustega, et eurotsooni kriis kestab ikka veel edasi ja lõppu veel kusagilt ei paista. Seda muuhulgas Küprose abipaketi tingimuste ja Itaalia valimistulemuste valguses. Kuigi taolised uudised enam kellelegi suure üllatusena ei tule ning kestvamat ärevust enam ei külva. Mõjud finantsturgudele on siiani jäänud väga tagasihoidlikeks ning finantsturgude rahulik olukord annab majandusele vähemasti võimaluse oma aeglast ja vaevalist paranemisteed jätkata.

Madalam inflatsioon globaalselt tähendab ka seda, et keskpangad saavad ellu viia, ja on deflatsiooniliste murede kartuses isegi sunnitud tegema, veelgi ekspansiivsemat rahapoliitikat. Euroopa keskpanga eilne otsus langetada intressimäärasid oli üks samm selles suunas. Intressikärped aga euroala majandust tõenäoliselt enam kuigipalju ei aita, kuna nendes riikides, kus seda kõige rohkem vaja on, reaalmajandusele antavad laenuintressid ikkagi kõige kõrgemad. Euroopa keskpangalt oodatakse seega täiendavaid ebaharilikke meetmeid, mis toetaksid reaalselt väikestele ettevõtetele laenude kättesaadavaks tegemist.