Arumäe: tööstus ja tarbimine tugevnenud

Järgneb Arumäe kommentaar:

Kui veebruarikuised jaemüügi ja tööstustoodangu näitajad koos maailmast tulevate, suunaga allapoole näitajatega, tegid veidi murelikuks, siis märtsikuu andmed olid juba rohkem seda nägu, nagu ma ootasin selleks aastaks. Nii jaemüügi kui ka tööstustoodangu kasv märtsis oli 7 protsenti. Kvartali kasvuks tegi see jaemüügi osas seega 5 protsenti ja tööstuse osas 3,7 protsenti, mis on kokkuvõttes enam-vähem meie SKP prognoosi graafikus.

Ma arvan, et sisenõudlus jääb oma suhtelise tugevuse juurde ka edaspidistel kuudel, sest eeldusi selleks ju on. Jaanuaris-veebruaris tõmbas jaemüügi kasve alla ühelt poolt elektrihinna tõus ja sellega seotud ebakindlus uute elektriarvete suuruse osas, mistõttu tarbimiskulusid kokku tõmmati. Teisalt, kui vaadata sama kuude jaemüügi kasve täpselt aasta tagasi, siis oli seal tegemist ka üsna ebatavaliselt suurte kasvumääradega, mis omalt poolt selle aasta kasve väiksemaks surus. Nüüdseks on nii baas normaliseerunud kui ka elektriarvete suurus teada ning mõnel juhul ehk ka elektripakett soodsama vastu välja vahetatud ja täiendav raha tarbimisse juurde leitud, ning tarbijakindluse otsustavat ülespoole rühkimist aprillis vaadates, ei tundu edasisel 6-7protsendilisel jaemüügi kasvul erilisi takistusi olevat.

Tarbimise kasvule peaks kaasa aitama ka inflatsiooni alanemine, mida me endiselt lähikuudelt ootame. Eurotsoonis on inflatsioon aprillis märgatavalt alanenud 1,2protsendile. Seda eelkõige seoses viimasel kuul toimunud järsu naftahinna alanemisega. Naftahinna alanemine avaldab Eesti inflatsiooni alanemisele veelgi suuremat mõju ning on tarbimise ja üldise majanduse turgutamise seisukohalt kindlasti positiivne uudis. Kuigi need põhjused, miks nii naftahind kui ka inflatsioon globaalselt alanenud on, ei ole kuigi head – see on jätkuvalt nõrgenev globaalne majandus ning nõudluse vähesus. Tööstustoodangu näitajad euroalal on olnud nõrgad. Selles kontekstis on Eesti tööstustoodangu kasv jätkuvalt ikkagi suhteliselt tugev. Kogu tööstuse kasvule aitas palju kaasa elektri erakorraliselt suur müük, kuid ka töötleva tööstuse minekul pole viga. Töötlev tööstus on oma veebruarikuise languse märtsis taas tagasi teinud ning selle kasv märtsis on viimase aasta jooksul kiireim nähtud kasv. Samuti, elektritootmise tavapärasest suurem toodang märtsis tulenes peamiselt suurenenud ekspordist ning see on majanduskasvule kahtlemata positiivne uudis.

Vastupidiselt eestlastele tunnevad euroala elanikud ja ettevõtted end viimastel kuudel taas veidi ebakindlamalt. Ettevaatavate tsükliliste näitajate halvenemine viimasel paaril kuul on võib olla seotud taas pinnalekerkinud meeldetuletustega, et eurotsooni kriis kestab ikka veel edasi ja lõppu veel kusagilt ei paista. Seda muuhulgas Küprose abipaketi tingimuste ja Itaalia valimistulemuste valguses. Kuigi taolised uudised enam kellelegi suure üllatusena ei tule ning kestvamat ärevust enam ei külva. Mõjud finantsturgudele on siiani jäänud väga tagasihoidlikeks ning finantsturgude rahulik olukord annab majandusele vähemasti võimaluse oma aeglast ja vaevalist paranemisteed jätkata.

Madalam inflatsioon globaalselt tähendab ka seda, et keskpangad saavad ellu viia, ja on deflatsiooniliste murede kartuses isegi sunnitud tegema, veelgi ekspansiivsemat rahapoliitikat. Euroopa keskpanga eilne otsus langetada intressimäärasid oli üks samm selles suunas. Intressikärped aga euroala majandust tõenäoliselt enam kuigipalju ei aita, kuna nendes riikides, kus seda kõige rohkem vaja on, reaalmajandusele antavad laenuintressid ikkagi kõige kõrgemad. Euroopa keskpangalt oodatakse seega täiendavaid ebaharilikke meetmeid, mis toetaksid reaalselt väikestele ettevõtetele laenude kättesaadavaks tegemist.