Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
MKM: jaekaubanduse kasv jätkub
Nõrgale veebruarile jaekaubanduses järgnes võrdlemisi tugev märts ning eelnevatel kuudel piduriks olnud toidukaubad osutusid seekord pigem veduriks, märkis majandusministeerium oma kommentaaris jaekaubanduse statistikale.
Järgneb majandusministeeriumi kommentaar:
Järgnevatel kuudel kasv jätkub, kuid märtsiga võrreldes ilmselt mõnevõrra aeglasemas tempos.
2013. aasta märtsis ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 366 miljoni euroni, suurenedes aastaga 7%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 3%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 438 miljonit eurot, suurenedes aastaga 2,1%.
Sellist jaekaubanduse kasvu võib märtsis pidada mõneti üllatuseks. Samas võib kiire kasvu üheks põhjuseks olla asjaolu, et veebruaris kardeti veel suuri kommunaalkulude arveid ning pigem säästeti. Märtsis selgus, et nii suur kokkuhoid ei ole vajalik ja tarbiti selle võrra julgemalt. Eesti Panga statistika andmetel toimus veebruaris tuntav kodumajapidamiste hoiuste kasv, ent märtsis need vähenesid võrreldes eelmise kuuga.
Kaubamahtude kiire kasv näitab küll tarbijate head seisu, kuid kaupmeeste vaatenurgast olukord nii hea ei ole. Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas märtsis enam kui kolm korda aeglasemalt võrreldes kaubamahtudega püsivhindades, mistõttu on näha, et kaupmeeste vahel valitseb tihe konkurents ning müügimarginaalid tulevad pigem alla.
Lisaks on märgata ka meie lähiriikides mõningast elavnemist. Veebruariga võrreldes on sisekaubanduse kasv kiirenenud nii Soomes kui Leedus. Rootsis kasv küll aeglustus, kuid jäi siiski positiivseks. Arengud ümberkaudsetes riikides annavad lootust, et ka Eestis ei olnud märtsi hea tulemus üksik sähvastus ning selle kandepind on tugevam.
Suurematest kaubagruppidest näitas viimaste kuude kiireimat kasvu toiduainete müük, mis kasvas aastaga 5%. Samas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük vähenes 4%. Siin on ilmselt üheks põhjuseks talve jätkumine, mistõttu tarbijad lükkasid kevadriiete ostu edasi ja sellest tulenevalt on antud segmendis suuremat kasvu oodata pigem aprillis.
Sõidukikaubanduses näitasid müügimahud märtsis langustrendi, vähenedes aastaga 5%. Sõidukite müük kiratseb hetkel kogu Euroopas ning antud langus on üldisel taustal veel küllaltki hea tulemus. Samas tegi olulise kasvu läbi mootorikütuse jaemüük, mida müüdi aastatagusega võrreldes 17% enam. Kütuse müüki toetas ühelt poolt kütuse hinna langus, kuid teisalt ka majandusaktiivsuse suurenemine.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter jäi aprillis oluliselt madalamaks võrreldes aastatagusega. Nõrgaks hindasid kaupmehed müügimahtusid viimasel kolmel kuul, kuid tuleviku suhtes oldi veidi optimistlikumad kui mullu. Samas oli tarbijate kindlustunne aprillis aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem ning parem ka märtsist. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud nii enda kui riigi majanduslikule olukorrale.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.