Mertsina: SKP üllatas
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul pakkus Eesti esimese kvartali majanduskasv mitmeid üllatusi.
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
Vaatamata esimese kvartali SKP reaalkasvu tugevale aeglustumisele 1,1%ni, kasvas majandus nominaalis ehk jooksevhindades 5,7%, mis oli sisuliselt samal kiire kui möödunud aasta viimases kvartalis. Üllatav on see, et vaatamata aeglustuvale hinnakasvule esimeses kvartalis kiirenes SKP arvestuses oluliselt kogumajanduse üldine hinnakasv ehk deflaator. Deflaatori kasvu muutus mõjutab aga otseselt SKP reaalkasvu. Ehk siis, madala SKP reaalkasvu üheks põhjuseks on ka ootamatult kiire deflaatori kasv.
Tuleb arvestada, et käesoleva aasta esimeses kvartalis oli kaks tööpäeva vähem kui eelmisel aastal. Tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aastane kasv oli ametlikult 1,7%. Teine asi, mis üllatas, oli SKP täpsustatud arvestustes kaupade ekspordi ja impordi kasv. Kui kiirhinnangus teatas statistikaamet, et kaupade eksport ja import kasvasid vastavalt 13 ja 9%, siis täpsustatud arvestustes on kasvuks vaid 8 ja 4%. Samas, netoeksport ilmselt oluliselt ei muutunud.
Kõige enam panustasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusala, mille lisandväärtuse kasv kiirenes vastavalt 16% ja 10%ni. Töötleva tööstuse lisandväärtuse sellise kiire kasvu taga oli 6% toodangu, kuid sellest mõnevõrra aeglasem tootmiskulude kasv. Kui hulgi- ja jaekaubanduse toodang kasvas 8%, siis tootmiskulud vaid 1%ni, mis andis tulemuseks kiire lisandväärtuse kasvu.
Veonduse ja laonduse tegevusala kõrval aeglustas majanduskasvu oluliselt aktsiisimaksude, eelkõige aga kütuseaktsiisi, laekumise langus. Aasta alguses tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisimäärasid ning nimetatud tooteid varuti aasta lõpus varudesse. Maksud arvestatakse SKPsse aga ühekuulise nihkega, mistõttu aktsiisimaksude laekumine jaanuaris arvestati neljanda, mitte esimese kvartali SKPsse.
Koos keskmise palga kasvu kiirenemise, kuid tööhõive kasvukiiruse vähenemisega aeglustus esimeses kvartalis palgafondi kasv. Teisisõnu, majandusse jäi vähem raha tarbimiseks. See peegeldub ka eratarbimiskulutustes, mille kasv aeglustus teist kvartalit järjest.
Eelmise aasta alguses panustas investeeringute kasvu valitsemissektor. Käesoleval aastal on süsihappegaasi kvoodi müügitulud, millest investeeringuid finantseeriti, oluliselt vähenenud ning esimeses kvartalis vähenesid valitsemissektori investeeringud ligikaudu viiendiku võrra. Kuna ettevõtete investeeringud on mahult oluliselt suuremad, mõjutas ka nende 5% langus kapitali kogumahutust kõige enam.
Esimese kvartali suur varude muutus näitab seda, et ettevõtted on tootnud üha rohkem lattu. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus järsult eelmise aasta teise poole enam kui 10%-lt vaid 2%i ning jäi toodetud SKPst veidi väiksemaks.
Viimase pooleteise aasta jooksul on tööjõu ühikukulud kiirenevas tempos kasvanud ehk tööjõukulude kasv ületab tootlikkuse kasvu. Põhimõtteliselt võib see tähendada aga kulupõhise konkurentsivõime vähenemist, kuna kasvavad tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumimarginaale ning ettevõtetel võib tekkida surve oma kaupade ja teenuste hindade tõstmiseks, et marginaale taastada.
Samas, tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes esimeses kvartalis vähenes. Ettevõtete kulupõhise konkurentsivõime kohta saab täpsema selgituse anda alles siis, kui laekuvad detailsemad tööjõu ühikukulude andmed tegevusalade järgi.
Majanduse üldine kindlustundeindikaator esimeses kvartalis küll mõnevõrra paranes, kuid aprillis ja mais võib täheldada kindlustunde vähenemist. Tööstuse, jaekaubanduse, ehituse ja teenuste kindlustunne on teise kvartali esimesel kahel kuul pigem halvenenud. Maailmamajanduses, sealhulgas meie peamiste kaubanduspartnerite majanduses ei ole veel selgeid märke nõudluse kiirest taastumistest.
Nõrga välisnõudluse tõttu jätkab Eesti majandus lähiajal tagasihoidliku kasvuga. Euroopa Keskpanga hinnangul on veel vähe märke europiirkonna majanduse paranemisest ning varem välja käidud majanduse taastumisest aasta teisel poolel räägitakse juba väga ettevaatlikul toonil.