- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,28%6 215,78
- DOW 300,11%44 543,12
- Nasdaq 0,73%20 351,28
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,28%6 215,78
- DOW 300,11%44 543,12
- Nasdaq 0,73%20 351,28
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mertsina: SKP üllatas
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
Vaatamata esimese kvartali SKP reaalkasvu tugevale aeglustumisele 1,1%ni, kasvas majandus nominaalis ehk jooksevhindades 5,7%, mis oli sisuliselt samal kiire kui möödunud aasta viimases kvartalis. Üllatav on see, et vaatamata aeglustuvale hinnakasvule esimeses kvartalis kiirenes SKP arvestuses oluliselt kogumajanduse üldine hinnakasv ehk deflaator. Deflaatori kasvu muutus mõjutab aga otseselt SKP reaalkasvu. Ehk siis, madala SKP reaalkasvu üheks põhjuseks on ka ootamatult kiire deflaatori kasv.
Tuleb arvestada, et käesoleva aasta esimeses kvartalis oli kaks tööpäeva vähem kui eelmisel aastal. Tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aastane kasv oli ametlikult 1,7%. Teine asi, mis üllatas, oli SKP täpsustatud arvestustes kaupade ekspordi ja impordi kasv. Kui kiirhinnangus teatas statistikaamet, et kaupade eksport ja import kasvasid vastavalt 13 ja 9%, siis täpsustatud arvestustes on kasvuks vaid 8 ja 4%. Samas, netoeksport ilmselt oluliselt ei muutunud.
Kõige enam panustasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusala, mille lisandväärtuse kasv kiirenes vastavalt 16% ja 10%ni. Töötleva tööstuse lisandväärtuse sellise kiire kasvu taga oli 6% toodangu, kuid sellest mõnevõrra aeglasem tootmiskulude kasv. Kui hulgi- ja jaekaubanduse toodang kasvas 8%, siis tootmiskulud vaid 1%ni, mis andis tulemuseks kiire lisandväärtuse kasvu.
Veonduse ja laonduse tegevusala kõrval aeglustas majanduskasvu oluliselt aktsiisimaksude, eelkõige aga kütuseaktsiisi, laekumise langus. Aasta alguses tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisimäärasid ning nimetatud tooteid varuti aasta lõpus varudesse. Maksud arvestatakse SKPsse aga ühekuulise nihkega, mistõttu aktsiisimaksude laekumine jaanuaris arvestati neljanda, mitte esimese kvartali SKPsse.
Koos keskmise palga kasvu kiirenemise, kuid tööhõive kasvukiiruse vähenemisega aeglustus esimeses kvartalis palgafondi kasv. Teisisõnu, majandusse jäi vähem raha tarbimiseks. See peegeldub ka eratarbimiskulutustes, mille kasv aeglustus teist kvartalit järjest.
Eelmise aasta alguses panustas investeeringute kasvu valitsemissektor. Käesoleval aastal on süsihappegaasi kvoodi müügitulud, millest investeeringuid finantseeriti, oluliselt vähenenud ning esimeses kvartalis vähenesid valitsemissektori investeeringud ligikaudu viiendiku võrra. Kuna ettevõtete investeeringud on mahult oluliselt suuremad, mõjutas ka nende 5% langus kapitali kogumahutust kõige enam.
Esimese kvartali suur varude muutus näitab seda, et ettevõtted on tootnud üha rohkem lattu. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus järsult eelmise aasta teise poole enam kui 10%-lt vaid 2%i ning jäi toodetud SKPst veidi väiksemaks.
Viimase pooleteise aasta jooksul on tööjõu ühikukulud kiirenevas tempos kasvanud ehk tööjõukulude kasv ületab tootlikkuse kasvu. Põhimõtteliselt võib see tähendada aga kulupõhise konkurentsivõime vähenemist, kuna kasvavad tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumimarginaale ning ettevõtetel võib tekkida surve oma kaupade ja teenuste hindade tõstmiseks, et marginaale taastada.
Samas, tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes esimeses kvartalis vähenes. Ettevõtete kulupõhise konkurentsivõime kohta saab täpsema selgituse anda alles siis, kui laekuvad detailsemad tööjõu ühikukulude andmed tegevusalade järgi.
Majanduse üldine kindlustundeindikaator esimeses kvartalis küll mõnevõrra paranes, kuid aprillis ja mais võib täheldada kindlustunde vähenemist. Tööstuse, jaekaubanduse, ehituse ja teenuste kindlustunne on teise kvartali esimesel kahel kuul pigem halvenenud. Maailmamajanduses, sealhulgas meie peamiste kaubanduspartnerite majanduses ei ole veel selgeid märke nõudluse kiirest taastumistest.
Nõrga välisnõudluse tõttu jätkab Eesti majandus lähiajal tagasihoidliku kasvuga. Euroopa Keskpanga hinnangul on veel vähe märke europiirkonna majanduse paranemisest ning varem välja käidud majanduse taastumisest aasta teisel poolel räägitakse juba väga ettevaatlikul toonil.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele