Eesti Pank: sisenõudlus tugevnes võrreldes ekspordiga

Ekspordiga võrreldes tugevnes sisenõudlus esimeses kvartalis, kommenteeris Eesti Pank täna avaldatud maksebilansi andmeid.

Möödunud aasta esimeses kvartalis moodustas kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk kvartali SKPst 1,3%, tänavu aga 0,4%. "See suhteliselt väike muutus peegeldab sisenõudluse tugevnemist võrreldes ekspordiga. Kaupade ja teenuste väljaveo kasvutempo koos mõõdetuna oligi tänavu esimeses kvartalis märksa aeglasem kui mullu. Seega oli puudujäägi kujunemine mullusest veidi erinev," selgitas keskpanga ökonomist Andres Saarniit.

Samas võis esimeses kvartalis täheldada olulisi muutusi ka sisenõudluses. Nimelt moodustas eratarbimine möödunud aasta esimeses kvartalis 54%, investeeringud koos varude juurdekasvuga 23% kvartali SKPst ning erasektori sääst suurenes.

"Sisenõudluse ligilähedaselt sama kiiret kasvu käesoleva aasta esimeses kvartalis tõukas tagant eratarbimine, investeeringud olid aga väiksemad kui aasta tagasi. Kui eratarbimise kasv edestab investeeringute oma mitme aasta jooksul, siis ohustab see juba pikaajalist kestlikku kasvu," märkis Saarniit.

Käesoleva aasta kohta võib tema sõnul väita, et sisenõudlus on eksporditulude vähenemisega hästi kohandunud. "Seda näitab kaupade ja teenuste konto ülejääk. See oli küll mullusest väiksem, aga seda tasakaalustas ka väiksem investeerimistulude väljavool. Tasakaalulisele arengule viitab ka see, et netovälisvõlg (võlanõuded miinus võlakohustused) püsis jätkuvalt positiivne," selgitas ökonomist.

Ekspordi kasvu aeglustumine jooksevkonto puudujääki Saarniidu sõnul ei suurendanud. Täna avaldatud maksebilansi andmed näitavad, et jooksevkonto puudujääk oli käesoleva aasta esimeses kvartalis peaaegu sama suur kui aasta tagasi, moodustades 4% SKPst.

Jooksevkonto peamine komponent on kaupade ja teenuste konto saldo. Rahvamajanduse raamatupidamise metoodika kohaselt viitab selle konto ülejääk või puudujääk SKPst väiksemale või suuremale sisenõudlusele, märkis Saarniit.